Arvamus 
Ka peavoolumeedias: kriis paljastab medsüsteemi nõrgad kohad; Eesti inimesed ootavad vaktsineerimiskahjustuste fondi
Ka peavoolumeedias: kriis paljastab medsüsteemi nõrgad kohad; Eesti inimesed ootavad vaktsineerimiskahjustuste fondi
Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele
7. november 2021 kell 19:10
Eesti Päevalehes / Delfis ilmus nädalavahetusel kaks asjalikku artiklit, mis avavad vaktsineerimise ametlikust propagandamantrast teistmoodi vaatenurka. Terapeut ja teadliku elu arengutreener Kadi Nool kirjutab artiklis “Kadi Nool: lühinägelik on väita, et tervishoiusüsteem on ülekoormatud – kriis toob välja tagajärjed”, et tegu on ju pigem pikaajalise kollektiivse käitumismustriga tervise teemal ning endiselt on ühiskonnas väga madal teadlikkus sellest, kuidas enda tervist toetada ja ennetada suuri haigestumisi. Tõepoolest, pealetükkiva vaktsineerimiskampaania kõrval räägitakse ühiskonna tasandil praegu väga vähe sellest, kuidas veel oma tervist kaitsta ja tugevdada. Teine artikkel on seotud vaktsineerimiskahjude hüvitamisega: Andrei Korobeinik kritiseerib peaminister Kaja Kallase sõnavõttu, kus Kallas nimetas vaktsineerimiskahjustuste fondi loomist rahvale vale signaali saatmiseks. Kui Lätis asutakse Põhjamaade eeskujul vaktsineerimiskahjustusi kompenseerima, siis miks Eestis ei peeta seda vajalikuks? Loodetavasti see suhtumine muutub, Postimees avaldas nädalavahetusel artikli (“Vaktsiin pani tervisele paugu, kahju ei hüvita keegi”) ühest Eesti naisest, kelle tervise vaktsiin totaalselt ära rikkus.
Kadi Nool ütleb, et praeguse kriisi ajal ei räägita mitte kusagil sellest osast inimestest, kes absoluutselt ei võta vastutust oma tervise eest ja lasevad oma tervisel nii käest ära minna, et vajavad noa alla minekut või plaanipärast jm ravi, ja küsib: “Kes nüüd õieti seda tervisehoiu süsteemi koormavad? Vaktsineerimata haiged? Või hoopis plaanipärased sapipõie- südame- ja teiste haiguste patsiendid? Või mõlemad? Kui paljud inimesed toetuvad igas asjas tervisehoiu süsteemile ja ei vastuta ise enda füüsilise ja vaimse tervise ja haiguste ennetamise eest?”
Ta sedastab, et meie haiglates poleks nii palju haigeid, kui inimesed rohkem vaataksid, mida söövad, kui palju liiguvad ja kuidas vaimu hoiavad tervena. “On aeg vaadata tervisehoiusüsteemi terviklikumalt – see kriis, mis praegu toimub on jah, õudne, hirmus, kuid tegemist on jäämäe tipuga.”
“Lühinägelik on väita, et tervisehoiusüsteem on ülekoormatud, sest inimesed on nüüd koroonaga haiglas ja ei vaktsineerita. Tegemist on pikaajalise kollektiivse käitumismustriga tervise teemal. Kriis toob välja tagajärjed ja tulemused, et endiselt on ühiskonnas väga madal teadlikkus sellel teemal, kuidas enda tervist toetada ja ennetada suuri haigestumisi,” ütleb Nool.
Ta toob välja, et praegu on üks põhiprobleeme, et inimesed ei pääse sapipõite, pimesoolte, südameoperatsioonidele jt plaanipärastele ravidele. “Miks on see normaalsus, et kevadel ja sügisel ollakse viirusega haiged? Miks on meie riigis kõrges ülekaalus südame- ja veresoonkonna haigused? Kas pole see meie enda harjumusliku tervisekäitumise tulemus? Kui palju on arstid kutsunud inimesi ülesse ennetama neid lõikusi ja haiguseid?! Ja kui palju reaalselt inimesi kuulab seda?” küsib ta, öeldes, et haige olemisest on saanud tänapäeval normaalsus ning kutsub inimesi üles uurima ka alternatiivset meditsiini.
Korobeinik Kallasele: ei maksa kõiki vaikimisi lollideks pidada
Andrei Korobeinik aga kritiseeris peaminister Kaja Kallase sõnavõttu, kus Kallas nimetas vaktsineerimiskahjustuste fondi loomist rahvale vale signaali saatmiseks. “Oma reedeses pöördumises andis Kaja Kallas teada, et vaktsiinikahjustuse fondi loomist ta ei toeta, kuna see annab inimestele vale signaali. Inimesed saavat tema sõnul sellest nii aru, et vaktsiinikahjustuste fondi olemasolu tähendab automaatselt seda, et olemas on kahjustused ja vaktsiini teha ei tasu. Enda arvamust põhjendas valitsusjuht anonüümsete käitumisteadlaste soovitusega,” ütles Korobeinik oma pressiteates.
“Reaalsus on aga see, et inimeste intellektuaalne võimekus võib tõepoolest erinev olla, kuid üldiselt ei maksa kõiki vaikimisi lollideks pidada, olgu tegemist käitumisteadlase või peaministriga. Vaktsiin on ravim ja ravimitel on kõrvalmõjud. Seda teavad kõik ka siis, kui vaktsiinikahjustuste fondi Eestis pole,” kommenteeris ta.
Vaktsiinikahjustuste fondi idee tuleb järgmisel nädalal valitsuses arutelule.
Foto: Pexels
Toimetas Sander Soomaa
Päevapilt
Kommentaarid
Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.