Foto: 244102263 | Kaja Kallas © Gints Ivuskans | Dreamstime.com

26. mail ilmus Rootsi päevalehes Svenska Dagbladet intervjuu Kaja Kallasega, millest Eesti eestikeelne ja venekeelne meedia on kajastanud väga erinevaid lõike. Kui Delfi edastas ka originaalartikli pealkirjaks olnud teema “Putin tahtis takistada minu NATO peasekretäriks saamist“, siis venekeelne meedia on välja toonud palju vastuolulisemad osad. Rus.Postimehe artiklites räägitakse Kallase väidetest: “Otsuse Eesti sõjaväelaste Ukrainasse saatmise kohta teeb Riigikogu” ja “Eesti sõdurite saatmine Ukrainasse, isegi kui nad kannatavad, ei tooks kaasa NATO sõda Venemaaga“.

Rus.Postimees kirjutab, et Eesti peaminister jätkab avalduste tegemist kaitseväelaste Ukrainasse saatmise väljavaadete kohta. Kallase sõnul on see küsimus riigikogu pädevuses.

“Me ei välista midagi,” vastas Kaja Kallas Rootsi väljaandele, kui talt küsiti NATO sõdurite väljavaadete kohta osaleda sõjategevuses Ukrainas.

Ka on peaminister kindel, et Eesti kaitseväelaste saatmine Ukrainasse ei tooks kaasa NATO sõda Venemaaga, isegi kui saadetute hulgas on vigastatuid või hukkunuid, sest Eesti võimud oma liitlastelt kollektiivkaitset ei küsi.

“Kui Eesti isikkoosseis saaks kahju, oleks meie otsustada, kas tugineda [NATO kollektiivkaitse harta] artiklile 5. Meie ju olime need, kes nad sinna saatsid, nii et me poleks seda [NATO kollektiivkaitse vajalikkusest juhuks, kui Eesti kodanikud Ukrainas satuvad Venemaa tule alla] kunagi välja öelnud. Lisaks ei kehti artikkel 5 automaatselt,” ütles Kallas intervjuus Rootsi väljaandele Svenska Dagbladet “Kui keegi vaidleb, et see [NATO vägede saatmine Ukrainasse] võib viia NATO sõtta tõmbamiseni, siis ma tahan öelda, et see pole tõsi. See on vale.”

Eestikeelses Delfi artiklis pole venekeelses Postimehes kajastatud teemasid mainitud.

Allikad: lingid artikli sissejuhatuses

Toimetasid Ksenia Kask ja Mariann Joonas