Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kuulas Kaja Kallast hoolega juba siis, kui ta oli veel Eesti peaminister. Foto: EU

Eesti endine peaminister Kaja Kallas peab arvestama oma uues ametis Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajana mitte üksnes Euroopa Liidu liikmesriikide, vaid ka eurosaadikute seisukohtadega, kirjutab Telegramile poliitikavaatleja Andres Laiapea.

On üldiselt teada, et Kaja Kallas on Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni suur lemmik ehk isiklik soosik. 27. novembril, kui europarlament kiitis heaks Euroopa Komisjoni uue koosseisu, ütles von der Leyen seda parlamendile esitledes: “Ma tean, et me saame loota Kaja Kallasele meie kõrge esindaja ja asepresidendina. Ta on õige inimene õigel ajal Euroopa diplomaatia ja huvide jaoks maailmas.”

Von der Leyeni teine komisjon astus ametisse väiksema toetusega kui ükski varasem. Selle poolt andis oma hääle 370 saadikut, vaid veidi enam kui pool parlamendi koosseisust. Eestist valitud saadikutest hääletas ainsana vastu Jaak Madison. “Ainult ühe eestlasest isiku pärast ma ei hakka toetama Euroopa Komisjoni, mille president on Ursula von der Leyen, kelle juhtimisel on teostatud utoopilist rohepööret,” seletas Madison oma fännidele tehtud nädalakokkuvõttes.

“Olgem ausad, meie suurim võit on see, et Kaja Kallas on Eestist ära,” arvas ta. “Ja see, et ta on Euroopa Liidu kõrge välisesindaja, noh, teate, võtke heaks või pange pahaks, Jumala ükskõik, sest lõppkokkuvõttes, kui me kujutame ette Kaja Kallast läbirääkimas Donald Trumpiga või Putiniga või Xi Jinpingiga, siis, noh, ma usun, et see väga edukalt ei kujune, sest lõppkokkuvõttes, kes on Kaja Kallas, kas ta on Euroopa välisminister, ei, Euroopal on 27 välisministrit, igas liikmesriigis, ja kui nüüd Valge Maja peaks läbi rääkima näiteks Euroopa otsustajatega, siis ilmselgelt ennem helistatakse kas Champs-Élyséele Pariisis või Berliini Saksamaal, nii on lihtsalt, see on nagu reaalsus.”

Europarlamendis jättis pärast valimisi EKRE-st välja ja seejärel Keskerakonda hüpanud Madison võimaluse oma otsust põhjendada siiski kasutamata. Eestist valitud saadikutest kasutas seda üldse ainult Jüri Ratas, tema uue koduerakonna kunagine esimees, kes kuulub nüüd europarlamenti Isamaa esindajana. “Euroopa Rahvapartei fraktsiooni liikmena on uues komisjonis minu jaoks võtmetähtsusega julgeolek ja kaitse, et tagada Euroopa kaitsevõime; rändepoliitika, et kindlustada Euroopa piirid ebaseadusliku rände vastu; ning konkurentsivõime, et elavdada majandust ja luua kvaliteetseid töökohti,” teatas Ratas.

“Kui Euroopa kulutab keskmiselt 1,9% oma SKP-st kaitsele, siis Venemaa kulutab 9% SKP-st. Mul on hea meel, et komisjon plaanib tegutseda otsustavalt: suurendada kaitsekulutusi, arendada ühist kaitsetööstuse turgu ja parandada sõjalist liikuvust. Tähtis samm on ka esimese Euroopa kaitsevoliniku ametisse nimetamine, mis kinnitab, et Euroopa mõistab praeguste ohtude tõsidust ja tegutseb vastavalt,” selgitas Ratas. “Lisaks julgeolekule on hädavajalik, et Euroopa oleks tugev ka majanduslikult. Euroopa peab investeerima innovatsiooni, konkurentsivõimesse ja majanduskasvu, et tagada kodanikele kvaliteetsed töökohad, õiglane sissetulek ja kindlustunne tuleviku ees.”

Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioon, mille ridadesse kuulub Madison, läks hääletusel enam-vähem pooleks. Samas ütles hääletusel uue komisjoni vastu olnud rahvuslik-konservatiivse Poola erakonna Õigus ja Õiglus delegatsiooni juht Adam Bielan oma sõnavõtus, et komisjoni uues koosseisus on “mitmeid kompetentseid kandidaate, nagu [ühtekuuluvuspoliitika ja reformide volinik Raffaele] Fitto, Kallas ja [kaitse- ja kosmosevolinik Andrius] Kubilius.” Nii et Kallase toetajaid leidub isegi Madisoni fraktsioonis ka nende ridades, kes olid hääletusel komisjoni kui terviku kinnitamise vastu.

Kriitikat Kallase suhtes väljendas europarlamendi istungil oma vastuhääli põhjendades siiski kaks vasakpoolset saadikut. “Ma kardan, et selle komisjoniga, mille proua von der Leyen kokku on pannud, langeb Euroopa tähtsus veelgi. Muret valmistab mulle eelkõige see, kuidas see komisjon on seatud kokku välis- ja julgeolekupoliitika osas. Vastutavad selle eest on proua Kallas ja härra Kubilius. Nad esindavad välispoliitikat, mis on suunatud selgelt Venemaa vastu. See võib nende ja nende päritolumaade ajalugu vaadates olla mõistetav, kuid Euroopale on see hukatuslik,” ütles Saksa poliitik Thomas Geisel, endine sotsiaaldemokraat, kes kuulub nüüd erakonda Sahra Wagenknechti Liit.

“Venemaa president on rünnanud rahvusvahelist õigust rikkudes naabermaad. See on vastuvõetamatu, aga seda ei tohi kasutada põhjendusena, et põletada kõik sillad Euroopa Liidu ja Venemaa vahel, mis on lõppude lõpuks suurim Euroopa riik, et alaliselt suhted katkestada ja kaevikutel üha sügavamateks muutuda lasta,” leidis Geisel. “Selle asemel, et sõda Ukrainas üha rohkemate relvadega kütta ja Euroopat üha enam relvastada, vajab Euroopa Liit uut idapoliitikat, mis ületab Euroopa lõhestatuse ja loob sellega tingimused, mis võimaldavad Euroopal maailmajõudude kontserdis veel üldse mingit rolli mängida. Euroopa peab hoolitsema rahu eest Euroopas. Me ei saa jätta seda Ameerika Ühendriikidele.” Nähtavasti viitas ta sellega Donald Trumpile, kes on andnud kuulsa lubaduse lõpetada presidendiks saades sõda Ukrainas ühe ööpäevaga.

Vasakpoolsete fraktsiooni nimel kõnelenud Prantsuse eurosaadik Manon Aubry ütles aga Euroopa Komisjoni uue koosseisu liikmete puudusi loetledes, et “oleksin võinud mainida ka proua Kallast, kes vastutab kaasosaluse eest Gaza genotsiidis.”

Europarlamendi istungil rohkem ükski saadik Kallast ei maininud, aga mitmed tegid seda pressiteadetes, milles põhjendasid enda otsust olla hääletusel Euroopa Komisjoni uue koosseisu poolt või vastu. Näiteks Tšehhi Piraadipartei esindaja Markéta Gregorová, kes kuulub roheliste fraktsiooni, teatas, et on “väga rahul uue komisjoni keskendumisega julgeoleku- ja kaitseküsimustele, see on seotud ka selliste isikute määramisega nagu Kaja Kallas ja Andrius Kubilius, kes on teadlikud mitte ainult Vene, vaid ka Hiina ohust Euroopale. Juba ainuüksi see saadab signaali, et Euroopa võtab praegust geopoliitilist olukorda tõsiselt. Kombineerituna kaitsekulutuste suurendamisega on see samm õiges suunas.”

Enne seda, kui Euroopa Komisjoni uus koosseis kiideti heaks täiskogu istungil, toimus novembris Kallase kuulamine europarlamendi väliskomisjonis. Sellega seoses väljastati asjaosaliste poolt samuti rida pressiteateid. Näiteks rahvuslik-konservatiivne Austria Vabaduspartei, mis kuulub Jaak Madisoni lahkumise tõttu saadikuta jäänud EKRE poolt eelistatud Euroopa Patriootide fraktsiooni, rõhutas oma vastavas pressiteates, et Kallas võib Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika esindajana sõda Ukrainas pikendada.