Kaitsepolitsei tänavune aastaraamat keskendub Venemaa mõjutustegevusele Eestis, mis on kapo andmetel muutunud järjest agressivsemaks, kirjutab BNS.

“Hoolimata siin saadud tagasilöökidest jätkavad Venemaa eriteenistused oma värbamisüritusi Eesti elanike vastu senisest agressiivsemalt – nii katsete arvu kui ka kasutatavate võtete poolest,” kirjutab kaitsepolitseiameti peadirektor Raivo Aeg aastaraamatu eessõnas.

Aegi sõnul saab riigi huve ja julgeolekut sihipäraselt kahjustada ka ilma salakuulamise või riigireetmiseta, hoopis rafineeritumate meetoditega. “Tänavuses aastaraamatus on juttu mõistest „pehme jõud”. Kasutan siin meelega jutumärke, sest pehme jõud oma tavapärases kõige üldisemas tähenduses on sümpaatia võitmine pehmete väärtuste kaudu ega justkui peakski julgeolekuasutuste huviorbiiti kuuluma,” kirjutab Aeg.

Kaitsepolitsei ei saa tema sõnul aga probleemist mööda vaadata, kui ilustatud sõnade tagant paistavad teistsugused teod ja varjatud eesmärgid. “Kui mõni välisriik või seda teeniv huvirühm tegutseb süstemaatiliselt selle nimel, et enda huvides mõjutada meie riigisisest elu ja otsuseid, siis pole tegemist enam pehme jõu, vaid mõjutustegevusega, nagu seda valdavalt defineeritakse,” nendib Aeg.

Et kaitsepolitsei saaks püsida julgeolekuasutuse ülesannete ja proportsionaalse tegevuse piires, peab Aegi sõnul tegema vahet demokraatlikul riigisisesel debatil ning teise riigi katsetel seda debatti enda huvides ära kasutada.

“Olukordades, kus mõne Eesti elaniku või kohaliku huvirühma eesmärgid ja tegevus põimuvad välisriigi omadega, jäägu lõplike hinnangute andmine Eesti avalikkusele. Meie ülesandeks on koguda teavet sellise mõjutustegevuse eesmärkidest, meetoditest ja kanalitest ning oma järeldusi rahvaga jagada,” kirjutab Aeg aastaraamatu eessõnas.

Kaitsepolitsei eelmise aasta tegevust kokkuvõtvat aastaraamatut tuvustatakse avalikkusele reedel.

Allikad: BNS, Kaitsepolitseiamet

Toimetas Mariann Joonas