Laskemoona ostab riik rahuajal väljaõppeprotsessi tagamiseks, kuid praegune olukord on selline, kus maht peab olema suurem, kommenteeris “Aktuaalsele Kaamerale” kaitseväe ülesehitamise juures olnud reservkolonel Hannes Toomsalu.

“Maailma relvatööstused ei ole selleks valmis. Tehased seisavad, need on vaja käivitada. Prantslased vist teatasid ühe käivitamisest siin paar päeva tagasi. Aga suur EL lubadus – miljon mürsku Ukrainale – 260 000 on vist saadetud. Euroopa laskemoonalaod on enam-vähem tühjad. Ma ei tea, mis oodatakse,” ütles Toomsalu.

Hiljuti teatas kaitseministeerium kavast luua kaitsetööstuspark laskemoona tootmiseks, valikus on viis asukohta Lääne-Harju, Rakvere, Viru-Nigula ja Lüganuse valla ning Pärnu linna territooriumil.

“Valitsus on otsustanud kaitsetööstuspargi luua. Me näeme, et eeskätt oleks seda vaja just laskemoona tootmiseks. /—/ . Kui kõik läheb hästi, siis kaks, kaks ja pool aastat võiks olla aeg, kui me saame pargi valmis ja seal võiks esimesed tegevused ka toimuda juba,” sõnas kaitseministeeriumi kaitsetööstuse arendamise erinõunik Indrek Sirp.

“Me näeme ka seda, et see peab olema ekspordivõimeline tööstus. Ainult Eesti turu pealt laskemoona tootmist kasumlikult üles ei pane ja käigus ei hoia,” lisas Sirp.

Öeldu viib mõttele, et tootmisvõimalusi saaks pakkuda juba turul tunnustatud ettevõtetele, kes laiendaks oma tegevust Eestisse. “Oleme rääkinud nii Eesti ettevõtetega kui ka välismaiste ettevõtetega. Huvi on nii siin- kui sealpool. Kaks-kolm-neli ettevõtet on küllaltki konkreetselt oma plaanidest rääkinud. Ja need kõnelused jätkuvad. On läbi käinud nii padrunitootmine, ka suurtükimürsu tootmine, miinide tootmine. Konkreetseid ettevõtteid ma siiski ei mainiks.”

Laskemoona tootmist arutavad ka Leedu ja Läti.

USA president Dwight Eisenhower hoiatas juba aastal 1961, et sõjatööstus võib hakata poliitikat dikteerima…