Eesti 
Kas Eestis pannakse tööle nn tõeministeerium?
Kas Eestis pannakse tööle nn tõeministeerium?
Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele
4. juuli 2023 kell 14:30
Foto: Pexels / Ron Lach
Tarbijakaitse ja tehnilise järelvalve amet (TTJA) tahab seadusesse panna meediateenuse osutajale kohustuse avaldada uudistesaadetes tõeseid ja erapooletuid seisukohti, kirjutab ERR. Sisuliselt tähendab üksnes “tõeste ja erapooletute seisukohtade” uudistesse lubamine ju nn tõeministeeriumi loomist.
TTJA infoühiskonna talituse juhataja Helen Rohtla sõnul tasuks kaaluda nõude laiendamist kõikidele saadetele, see tähendab, et meediaturule lubatavate kanalite sisu hakatakse kontrollima ja loa andmisel konsulteeritakse kaitsepolitseiametiga, kes teadupärast eitava vastuse andmist avalikkusele ei selgita.
Rohtla ütles, et loa väljastamise või mitteväljastamise otsus jääb lõpuks TTJA teha, st meediaregulaatorile. “Praegu on probleemne, et osa nii-öelda ettevõtjad tegutsevad meediasildi all. Nende eesmärgid ei pruugi olla seotud kuidagi mitmekülgse, usaldusväärse ja ühiskonnas diskussiooni tekitava meediateenuse osutamisega. Nende eesmärk on mingisugust isiklikku või mingisuguse konkreetse, kas poliitilise jõu või riigi agendat ajada. Meediavabaduse sildi all võib toimuda mingisugune muu tegevus,” rääkis ta.
Ta lisas, et ettepanekut tehes on silmas peetud just nimelt rangelt uudistesaateid, mis on kindlal ajal õhtul või päeval lühiuudistena eetris, kuid “see on samamoodi küsimus, mida nüüd võiks osapooltega arutada, kas piirduda uudistesaadetega või võiks see laieneda ka tegelikult teistele saadetele. See põhimõte kajastub tegelikult ajakirjanduse eetikakoodeksis ehk siis igal juhul peab see tegevus olema erapooletu ja tasakaalustatud”.
EKRE ja internet
Rohtla ütles, et iga (partei) maailmavaatenurga alt saab tema arvates infot edasi jagada objektiivselt. “Kellegi seisukohtade kajastamist uudistesaadetes ei ole mitte kuidagi tulevikus plaanitud keelata. Lihtsalt oluline on, oleks võimalus antud ka vastaspoole seisukoha avaldamiseks.”
“Meediateenuste seaduse muutmise puhul tegelikult me ei mõtle ka enam ainult klassikalist televisiooni. Audiovisuaalmeedia teenuste mõiste on kõvasti laienenud ja sinna alla tegelikult võib minna ka siis nii-öelda veebitelevisiooni, millel on ka täiesti tuntav ja suuremahuline kirjutav ajakirjandus,” ütles Rohtla, et kui mõni meediaväljaanne tegutseb nii-öelda veebiplatvormil, sellel on trükisisu ja samal ajal on tal ka videosisu, siis tegelikult võib temale samamoodi meediateenuste seadus kohalduda videosisu osas.
Küsimusele, kas Eestis hakatakse seadusega meediavabadust piirama, vastas Rohtla üsna ümmarguselt: “Mõtted ja kahtlused tuleb kindlasti läbi arutada. Ja kui tõepoolest on midagi sellist, mis läheb üle lubatud piiri, kindla eesmärgiga kuidagi meediavabadust piirata, siis selliseid ettepanekuid lõpuks ka seadusesse ei jõua. Selleks on mitmed kontrollimehhanismid, mis eelnõu puhul läbi viiakse, kus hinnatakse ka seda, kas eelnõu tekst on meie põhiseaduslike väärtustega kooskõlas.”
Eesti meedia esindajad: see on jaburus!
Õnneks on Eesti meedia esindajate kommentaarid tänasele uudisele ühesed: selline seadus on absurdne!
Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov ütles ERR-ile, et tarbijakaitse ja tehnilise järelvalve ameti (TTJA) ettepanekud uudistesaadete erapooletuse ja tõelevastavuse kontrollimiseks on arusaamatud ja jaburad ning kahtlemata kujutab selline suund pikemas plaanis vaba ühiskonna jaoks ohtu. “Iga kord, kui riik arvab, et tema käes on tõe monopol, on see vaba ühiskonna jaoks ohtlik,” ütles Šmutov ERR-ile.
Ka Eesti Meediaettevõtete Liit on vastu seisukohale, nagu saaks täitevvõimu esindaja ehk tarbijakaitse ja tehnilise järelvalve amet (TTJA) olla terve meediaturu mõttes sõltumatu meediaregulaator. “Ajakirjandus saab olla sõltumatu üksnes siis, kui ta ei ole ei otseselt ega kaudselt allutatud täitevvõimu kontrollile. EMFA (European Media Freedom Act ehk Euroopa Meediavabadusakt) peamine eesmärk on kaitsta meediaväljaannete sõltumatust ja pluralismi meediaturul, ajakirjandust täitevvõimule allutades tegutseks Eesti EMFA peamisele eesmärgile vastassuunas,” leidis meedialiit.
Ka riigikogu kultuurikomisjoni liige Liina Kersna leidis, et ajakirjanduse reguleerimine seaduse tasandil on vale: “Ma arvan, et see on äärmiselt libe tee ja ma hoiduks igasugusest seaduse tasandil ajakirjanduse reguleerimisest. Ajakirjandus on üles ehitatud eneseregulatsiooni põhimõttel,” ütles ta.
Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna meedianõunik Andres Jõesaar ja siseminister Lauri Läänemets (SDE) ei toeta samuti tarbijakaitse ja tehnilise järelvalve ameti (TTJA) ettepanekut. Eesti meediat pole vaja kuidagi reguleerida,” sõnas Läänemets.
“Ja tänasel hetkel vaadates Eesti meediaväljaandeid, ma ei näe seal probleemi. On olemas väga selgelt positsioneeritud maailmavaatelised väljaanded, neil on õigus seal olla. On avalik-õiguslik ringhääling, on erameedia. Ja ei ole probleemi, mida me peaksime läbi sellise regulatsiooni hakkama lahendama,” kommenteeris Jõesaar.
Allikas: ERR, ERR teised lingid teksti sees
Toimetas Sander Soomaa
Päevapilt
Kommentaarid
Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.