Foto: ekraanikuvad + Canva

Haridus- ja teadusministeerium (HTM) soovitab nüüd koolides kiirtestida vaktsineerimata õpilasi ja neid, kes ei ole poole aasta jooksul haigust läbi põdenud, vahendab Delfi. Huvitav, kas ministeerium on kursis faktidega, et koroonameetmed on laste (vaimsele) tervisele palju ohtlikumad, kui koroona ise? Kas rekordeid tegevad laste enesetapud ja enesetapukatsed õigustavad kuidagigi laste jaotamist vaktsineerituteks ja mittevaktsineerituteks või on see pigem vastupidi? Kas Eestis sureb rohkem lapsi enesetappude või koroona tagajärjel? 

HTM-i värskes soovituses seisab, et kui koolijuht peab lähtudes kooli või piirkondlikust epidemioloogilisest olukorrast tulenevalt vajalikuks, siis võib testimist jätkata ka nii nagu seni – testida kõiki koolipere liikmeid kolm korda nädalas.

Seni on testi teinud kõik koolipere liikmed, ka vaktsineeritud ja läbi põdenud, kolm korda nädalas. Positiivse testitulemuse saanud õpilane peab minema koju ja tema vanem broneerima aja perearsti kaudu PCR-testimisele.

Maailmas on avaldatud juba üsna mitmeid uuringuid koroonameetmete mõjust lastele ning need tulemused on kõike muud kui rõõmustavad.

Näiteks Cambridge’i Ülikooli 2020. aasta lõpus avaldatud uuring näitab, et esimene “lukkupanek” ehk lockdown tõi endaga kaasa depressiooni sümptomite olulise kasvu laste hulgas, viidates koolide sulgemise tahtmatutele tagajärgedele.

Ka Eestis on koroonameetmete mõju lastele olnud ahastust tekitav. 2020. aastal tegid laste enesetapud rekordi, 2021 esimese 2 kuuga proovis end tappa sama palju lapsi kui terve 2020 aasta jooksul ning selgus ka, et küsitluste kohaselt tervelt kolmandik Eesti kooliõpilastest vigastab end tahtlikult! Kas Eestis on kolmandik kooliõpilasi olnud korraga raskelt koroonasse haigestunud?

Vaatame Tervise Arengu Instituudi andmetel eelmisel aastal koroonasse vs enesetapu tagajärjel surnud laste (vanuses 0-19) arvu Eestis:

2021. aasta kohta nii detailseid andmeid veel pole, ent Telegrami päringule vastas TAI, et on 2021. aastal esimese 9 kuu jooksul surnud koroonaviirusega 1 laps ja enesetapu tõttu 6 last.

Ehk siis – kas meil on olulisem panustada sellesse, et lapsed ei nakatuks koroonasse või sellesse, et toetada ja parandada nende vaimset tervist? 

Kaks nädalat tagasi, kui nakatunuid oli rohkem kui praegu, tuvastati kiirtestimise tulemusena 20 756 koolitöötajast positiivsena 90, mis teeb umbes 0,4%. 104 976 õpilasest tuvastati positiivne testitulemus 584 õpilasel ehk ca 0,5%. Kas see on 5 miljoni euro ehk kiirtestidele kulunud riigi raha otstarbekas kasutamine olukorras, kus lastele ei ole koroona eluohtlik, küll aga on neile ohtlik habras vaimne tervis?

Võtame õppust põhjanaabritest?

Laste mitte testimist või üldse nendele mingite meetmete rakendamist toetab ka palju suurema rahvaarvuga naaberriikide Rootsi ja Soome kogemus.

Rootsi riigi peaepidemioloog Anders Tegnell ütles septembri lõpus antud intervjuus, et kuigi põhikoolid on kogu koroonakriisi vältel olnud avatud, ei ole nad märganud, et see oleks viiruse levikut kuidagi suurendanud.

Sama näitab ka hiljuti Soome terviseameti poolt avalikustatud uuring, kus võrreldi suletud ja avatud põhikoolidega maakondi ning leiti, et laste distantsõppele saatmine ei avaldanud viiruse levikule praktiliselt mitte mingit mõju.

Tegnelli sõnul on laste koolist puudumine üks peamisi katastroofe, mida see pandeemia on kogu maailmas tekitanud.

Saksamaal Witten/Herdecke ülikoolis loodi möödunud aastal veebiregister, kuhu lapsevanemad, arstid, pedagoogid ja teised said sisestada oma tähelepanekuid laste maskikandmise kohta. 20.10.2020 paluti 363 arstil teha kandeid ning teavitada registrist ka lapsevanemaid ja õpetajaid. Kuupäevaks 26.10.2020 oli registrit kasutanud 20 353 inimest, kes sisestasid andmeid kokku 25 930 lapse kohta. Keskmine maski kandmise aeg oli 270 minutit päevas. Maski kandmisest põhjustatud kahjustustest teatati 68% laste puhul.

Nende hulka kuulusid:

• ärrituvus (60%)
• peavalu (53%)
• keskendumisraskused (50%)
• vähenenud õnnelikkus (49%)
• vastumeelsus kooli / lasteaeda minekuks (44%)
• halb enesetunne (42%)
• õpiraskused (38%)
• unisus või väsimus (37%)

Muide, Rootsis ei ole kogu kriisi vältel olnud kordagi ka maskide kandmine kohustuslik (on olnud periooditi ainult ühistranspordis SOOVITUSLIK). Tegnell kommenteeris antud teemat viimati 18. novembril toimunud pressikonverentsil öeldes, et Rootsi ei ole võtnud maske laialdaselt kasutusele, kuna teaduslik materjal seda ei toeta.

Millal meie lõpetame laste vaimse tervisega mängimise? Mille nimel me neid testime ja segregeerime???  Halloo, Haridus- ja teadusministeerium??? Valitsuse teadusnõukogu??? Riigikogu??? Arvamusliidrid??? Psühholoogid ja psühhiaatrid??? Lastekaitse???

Armsad lapsevanemad ja õpetajad. Palun uurige kõik Jane Elliotti eksperimenti ja mõelge, kas te soovite, et teie lapsed/õpilased selles osalevad. On viimane aeg pidurit tõmmata.

Mariann Joonas

Telegrami peatoimetaja

Allikad: lingid artikli sees

Foto: ekraanikuvad + Canva