Riigikogus läheb peagi teisele lugemisele geneetiliselt muundatud organismide (GMO) keskkonda viimise seaduse ja taimekaitseseaduse muutmiseseaduse eelnõu (681 SE), millega soovitakse loobuda geneetiliselt muundatud (GM) põllukultuuride asukohtade ja käitlejate andmekogu loomisest ning selle asemel luuakse võimalus asjakohaste andmete kandmiseks taimetervise registrisse. Eelnõu kohaselt tuleb edaspidi GM põllukultuuri kasvatamiseks saavutada eelnevalt kokkulepe mesinikuga, kelle mesilaspere jääb põllust kuni kolme kilomeetri kaugusele.

Ometi on Eesti end korduvalt reklaaminud mahe-maana ja seega peaksid GMO-d olema Eestis täielikult keelustatud, nii nagu nagu need on juba 19 Euroopa Liidu riigis.

Uus seaduseelnõu aga sisuliselt valmistab ette GMOdele veelgi rohelisema tule andmist. GMO võib saastata ka õietolmu ja nektarit, eelnõust tulenevalt nähakse, et 3km on see piisav raadius, mis peaks olema GMO “puhas”. Samas lendavad mesilased oluliselt kaugemale korjele. Paratamatult tuleb arvestada, et GMOde lubamisega Eesti põllumajandusse, satub GMO ka Eesti inimeste toidulauale…

Oma seisukoha seaduseelnõu kohta on avaldanud ka Põllumajanduskaubanduskoda (EPKK), tehes seda liikmetele saadetud kinnises infokirjas :
“Eelnõu kohaselt tuleb edaspidi GM põllukultuuri kasvatamiseks saavutada eelnevalt kokkulepe mesinikuga, kelle mesilaspere jääb põllust kuni kolme kilomeetri kaugusele. EPKK ei pea vajalikuks sellisel kujul kohustuse sätestamist seaduses, sest eeldame, et kui geneetiliselt muundatud põllukultuuride kasvatamine on Eestis ja EL-s lubatud, siis peavad need olema täiesti ohutud. Leiame, et mesinikule ei saa anda õigust otsustada põllumajandustootja poolt kasvatatavate kultuuride lubamise või keelamise üle.”

Tasub tähelepanu pöörata, et Euroopa Kohus tegi juba 2011. aasta septembris otsuse, milles võrdsustas GMOsid sisaldava mee muude GMO-toodetega. Tegemist on olulise verstapostiga vaidluses GMOde kasutamise üle mesinduses, kuna otsus tähendab, et seatakse täiendavad nõuded selliste mesindussaaduste turustamiseks ning kohustatakse märgistama toodet geneetiliselt muundatud toiduainena. Seega tähendaks GMOsid sisuliselt lubava seaduse vastu võtmine seda, et mesinikud oleksid peagi sunnitud märkima oma tooted GMO-sid sisaldavaks (juhul kui nende naaber GMO-kultuure kasvatab).

Käesoleva aasta kevadel ütles Riigikogu Keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra: “Tänase seisuga ei ole Keskkonnaministeerium andnud ühtegi GMO-de keskkonda viimise luba. Seega Eesti on käesoleval ajal GMO-de kasvatamisvaba,” ja lisas: “Keskkonnakomisjon toetas antud küsimuses senise GMO-vaba poliitika jätkumist ühehäälselt. Keskkonnaministeeriumi hinnangul ei ole ka pikemas perspektiivis näha ette muutust selles hoiakus. GMO-de taotlusi on Eestis seni hinnatud teaduspõhiselt ja otsused põhinevad geenitehnoloogiakomisjoni arvamustel.” Komisjoni aseesimehe Kalle Pallingu sõnul on GMO-vabal suunal märgiline tähendus: “Riigi ja looduse mainekujunduse seisukohalt on sellel oma väärtus, kui me tahame end näidata puhta toidu tootjana.”

Väga vastuolulised signaalid. Kas Eesti siis tahab jätkata GMO vabana või ei?

Allikad: Riigikogu (seaduseelnõu), + lingid artikli sees

Vaata ka: rahvaalgatus “Keelustada Eestis GMO-kultuuride kasvatamine”

Foto: depositphotos.com

Toimetas Mariann Joonas

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Suur aitäh kõigile, kes aitavad olulisi teemasid pildis hoida!

Unlimited MTÜ
EE497700771002818684

BITCOIN
1Hqjxbt8czHcENjDQan5GFL3Qssn4znpAr

DASH
XjUJswujDzLgSgg7Ly8bK6TEo1kwVzaKeV

BITCOIN CASH (BCH)
qp0gdarh8xtte8fygj2ehrud7h4gsugzeqlmamcx3s

ETHEREUM
0x9b67438a7a4cdd88edb14c2880e920a3cba692c6