Eesti ja Ameerika Ühendriikide uut kaitsekoostöö kokkulepet võib küll võrrelda baaside lepinguga, mis sõlmiti 1939. aastal NSV Liiduga, kuid nii dramaatiline olukord tegelikult siiski ei ole, sest siia paigutatud vägede suurus on palju tagasihoidlikum kui toona, USA osariiki ei saa Eestist mitte kunagi ning see kokkulepe sõlmiti meie valitsuse vabal tahtel, mitte USA sõjalise ähvarduse tõttu, kirjutab Telegramile poliitikavaatleja ja kodanikuaktivist Andres Laiapea.

Ettepaneku lepingu sõlmimiseks tegid eelmise aasta augustis küll Ameerika Ühendriigid, et luua täpsem õiguslik regulatsioon USA relvajõudude suurendatud kohalolekuks Eestis, kuid selle kohaloleku suurendamist taotlesid just Eesti poliitikud, kelle arvates aitab USA võitlejate viibimine Eestis heidutada Venemaad, et see ei laskuks mingitesse avantüüridesse.

Eelmisel nädalal sai kokkulepe valitsuse heakskiidu ning teisipäeval allkirjastasid selle kaitseminister Margus Tsahkna (IRL) ja USA suursaadik James Melville. Nüüd peab lepingu ratifitseerima Riigikogu, kus ei ole oodata ühtegi vastuhäält. Riigikogu väliskomisjoni endine esimees Enn Eesmaa (Keskerkond) ütles telesaates “Foorum”, et nägi selle lepingu sõlmimist hea meelega ning see on Eesti jaoks väga tõsine asi ennekõike liitlassuhete kindlustamiseks Ameerika Ühendriikidega. Ta avaldas lootust, et see jõuab varsti Riigikogu ette.

Kui uskuda arvamusuuringuid, siis kaldub rahvas liitlasvägede kohalolekut Eestis üldiselt toetama, kuigi esineb suuri erinevusi erinevate rahvusgruppide suhtumises. Kaitseministeeriumi tellimusel eelmise aasta sügisel läbiviidud küsitlus näitas, et 86% eestlastest on kindlasti või pigem NATO liitlasvägede Eestis viibimise poolt, aga 56% muulastest vastu. Kui eestlased näevad peamist julgeolekugarantiid NATO liikmelisuses, siis muulased koostöös ja heades suhetes Venemaaga.

Mis puudutab koostööd ja häid suhteid Ameerika Ühendriikidega, siis seda nimetas kolme kõige olulisema julgeolekutagatise hulgas veerand eestlastest, veidi vähem kui kümnendik muulastest. Liitlaste relvajõudude alalist viibimist Eestis pidas nii oluliseks mõne protsendi jagu vähem vastajaid. Üldises pingereas jagas see 6.-7. kohta. Täpselt sama palju, 17%, oli kokkuvõttes neid, kelle arvates kuulub Eesti kolme peamise julgeolekutagatise hulka kuulumine Euroopa Liitu.

Koostööd ja häid suhteid Venemaaga juba prooviti 1939. aastal, kui sõlmiti Eesti ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt, mille alusel lasti riiki NSV Liidu väekontingent. Kuigi lepinguosalised tunnustasid selles Tartu rahulepingut ning kinnitasid mittesekkumist teise riigi siseasjadesse, inkorporeeriti Eesti juba vähem kui aasta pärast NSV Liidu koosseisu. Seetõttu tunnevad paljud eestlased veel tänapäevalgi, et Venemaad ei saa usaldada ning parem on karta kui hiljem kahetseda.

Liitlasvägede viibimine Eestis kiidetakse seega üldiselt heaks, kuid samas ei peeta seda jugeolekutagatisena kõige olulisemaks. Eestlaste meelest on kõige olulisem NATO liikmelisus ise, seejärel iseseisva kaitsevõime arendamine ning siis koostöö ja head suhted Ameerika Ühendriikidega, millele järgnevad kohe liitlasvägede kohalolek ja Balti riikide kaitsealane koostöö.

Kahepoolseid kaitsekoostöö kokkuleppeid on Ameerika Ühendriigid sõlminud ka paljude teiste riikidega, näiteks eelmise aasta sügisel Soomega. Eesti puhul on see täienduseks varasemale NATO liikmesriikide vahelist relvajõudude staatust käsitlevale kokkuleppele, asendades ühtlasi 2015. aastal sõlmitud kaitseväe valduses olevate alade ja ehitiste kasutamise kokkulepet.

Lepingud on riikidevahelise suhtluse loomulik osa ning kui Eestis on otsustatud, et Venemaa võimalike ambitsioonide ohjeldamiseks on vajalik liitlasvägede alaline kohalolek, siis on loomulik, et seda korraldatakse selgele õiguslikule alusele tuginedes. See ei tähenda seda, et Eesti oleks kaotanud oma suveräänsuse. Kui võimule valitakse inimesed, kes Eesti praegust julgeolekupoliitikat ei toeta, siis võivad nad sellest loobuda. Hetkel vastab valitsuse käitumine aga rahva enamuse tahtele.

Nii võis muide olla ka 1939. aastal, kui loodeti, et baaside lepingu sõlmimine hoiab sõja Eestist eemal. Kas meie tänane julgeolekupoliitika osutub edukamaks, see selgub alles tagantjärele, tulevikus.

Andres Laiapea

Andres Laiapea blogi leiad siit

Foto: Arhiiv, punaarmee veereb sisse 1939. aastal