Foto: Wikimedia Commons / Kaupo Kikkas – Riigikantselei (foto on aastast 2011)

“Koroonapassi alused on algusest saati olnud väärad, sest sundus viirust ei vähenda ja kohustuslikud meditsiinikatsed on põhiseaduse järgi keelatud. Viimane aeg on piirangud kaotada ja ennistada ametisse vallandatud politseinikud ja kaitseväelased,” kirjutab endine siseminister ja justiitsminister Ken-Marti Vaher eilses rohkete viidetega ERR-i arvamusloos. “Nüüdseks on tunnistatud, et koroonapassi peamine siht oli survestada inimesi vaktsiinisüsti tegema. 21. sajandi õigusriigis ei tohiks säärasel sundusel kohta olla. Iseseisva riigi aastapäeva auks on valitsusel hea võimalus saata too pass ajalukku,” kirjutab Vaher, analüüsides oma artiklis väiteid millega koroonapassi on õigustatud.

Kõigpealt, nakatumised

Koroonapass võeti kasutusele väitega, et vaktsiinid hoidvat ära nakatumisi. Tagantjärele seda väidet eitatakse, kuid läänes kordasid kõrged terviseametnikud – näiteks USA “staarid” Anthony Fauci, Rochelle Walensky –, et vaktsineeritutega viirus lõppeb, meenutab Vaher.

Ta juhib tähelepanu ka sellele, et maailma kõrgeima poogitusega riikides on massiivsed nakatumislained – Iisraelis, kus on tehtud kolmas ja ka neljas doos, on nakatumine jälle maailma tipus ja surmade arvgi on tuntavalt tõusnud, ning sama suundumus on ka Taanis.

Ta küsib, et kui mRNA vaktsiine, mis ei hoia ära nakatumist ega viiruse edasikandmist, kuid vähendavat sümptome, nimetataks hoopis droogideks, kas siis inimesed süstiksid seda iga kuue kuu tagant lõpmatu aja vältel ja nõuaksid selle kohustuslikku manustamist ka teistele? Või ehk valiksid selle tee, et võtaksid omal valikul mingit ravimit siis, kui ollakse haigestunud ja tahetakse terveneda?

Vaher sedastab, et üks kurvemaid sunduse tagajärgi Eestis on kaitseväelaste, politseinike ja päästeametnike vallandamised: pühendunult oma riiki teenivad inimesed pandi ebaõiglase valiku ette: kas lased süstida võimalike kõrvalmõjudega vaktsiini või kaotad õpitud ameti.

“Hulga riigiteenistujate kindlaksjäämine oma terviseotsusele kinnitab isikliku vastutuse olulisust ja näitab, et nad on põhjalikult kaalunud kasu ja kahju suhet. Vähim, mida riik selle kahju heastamiseks saab teha, on paluda need naised ja mehed viivitamatult teenistusse tagasi ning vabandada,” ütleb ta.

Teiseks, immuunsus.

“Koroonapassiga anti süstisaanutele ühiskonnas eriõigused väitega, et nemad olevat kaitstud. Paraku pole see nii, kuid eelkõige ei saa sellega õigustada sundust ja põhiõiguste piiranguid mittesüstijate suhtes. Sundus ei arvesta erinevate isikute terviseseisundit ja pisendab läbipõdemisest saadavat tegelikku immuunsust ja see on olnud rahvatervise juhtide viga,” sõnab Vaher.

Ka jutt immuunkaitseta inimestest on eksitav. Ükski inimene ei ole immuunkaitseta, meil on abiks võimas immuunsüsteem, mis hoiab organismi töökorras ja suudab ära tunda ka nn uued patogeenid, juhib ta tähelepanu sellele, et inimeste immuunsuse tase on erinev ning seega peaks inimese vaktsiinivajadust hindama iga arst personaalselt, lähtudes kasu ja kahju suhtest ning arvestades riske.

Kolmandaks, riskid

“Koroonapassi on püütud õigustada väitega, et vaktsineerimise riskid on juba teada ja need on väikesed. Kuid isegi vaktsiinitootjatele pole teada nende toodete keskmised või pikad tagajärjed, sest vaktsiinikatsed alles käivad. Riikidega sõlmitud salastatud ostulepingutesse on kirjutatud rangelt, et nemad ei vastuta vaktsiinide tagajärgede ega kahjude eest. Õigusriigis on lubamatu sundida inimesi süstima midagi, mille mõjud pole põhjalikult teada,” ütleb Vaher, juhtides tähelepanu ka kõrvalmõjudele ja ka liigsurmadele, mille olemasolu Eestis siiani püütakse pisendada.

Ken-Marti Vaher nendib, et “võitluses viirusega” toodi puna-Hiina sunnimeetmed jahmatava kergusega eurooplaste ellu. “Kuid ükski sunduslik droog ei too lahendust, sest inimese tervis on tema enda kätes ja vastutusel. Kaks aastat on veenvalt näidanud, et suurim kahju tekib sundusest ja lukustamistest ning tervete inimeste põhiõiguste rikkumisest. Tervisekriisi fookus peab olema abivajajate ja nõrgemate tõhusal aitamisel, mida on ka võimalik teha,“ ütleb ta lõpetuseks.

Allikas: ERR

Foto: Wikimedia Commons / Kaupo Kikkas – Riigikantselei (foto on aastast 2011)

Toimetas Sander Soomaa