Viimastel nädalatel on Tallinna eri paigus maha võetud kümneid puid, kus linnud alles pesitsevad. Looduskaitseseaduse kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude tahtlik häirimine pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal ning nende pesade ja munade tahtlik hävitamine, kahjustamine või pesade kõrvaldamine, välja arvatud juhul, kui Keskkonnaamet on selleks andnud eraldi loa. 21. juunil on Keskkonnaamet andnud Nordecon AS-ile kooskõlastuse linnupesade likvideerimiseks, selgitades: “Keskkonnaamet käsitleb Teie poolt esitatud taotlus tegevusena, mis on vajalik elanikkonna ohutuse tagamiseks ning sellest lähtuvat annab nõusoleku pesade eemaldamiseks.” Kas keskkonnaamet seisab siis keskkonna või äriringkonna huvide eest? Ja kuidas ohustasid linnu(poja)d Õismäe elanikkonda?

5. juulil aga leidsid lõpu kümned linnupesad ja nendes elanud linnud Viimsis Heki teel, kus taaskord tee rekonstrueerimine käsil ja väidetavalt sundis aeg ehitajaid takka… Viimsi elanik Anna-Maria Veidemann-Makko jäädvustas tegevuse ka fotodele:

Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks leiab, et raietegevus lindude pesitsusperioodil vajab suuremaid piiranguid. Nende eilses pressiteates seisab: “5. juulil Viimsi vallas hekipuude langetamise tagajärjel massilise lindude hukkumise juhtum näitab, kuivõrd oluline on karmistada lindude pesitsusperioodil toimuvat raietegevust käsitlevat seadusandlust.

OÜ Verston Ehituse hoolimatu suhtumise tõttu said kuuseheki raietöödel surma kümned linnupojad ning purunes hulganisti pesasid ühes koorumata munadega. Vaatamata Viimsi valla kommunaalameti juhataja Alari Miki kinnitusele, et enne raietegevust kontrolliti linnupesade olemasolu hekis, pole võimalik, et niivõrd paljude linnupesade olemasolu jäi märkamata. Tegemist on nii ehitusfirma kui ka tellija hoolimatuse ja jõhkrusega.

Viimsis toimunu on vaid pinnapealne osa igapäevaselt teistel ehitusobjektidel ja Eesti metsades toimuvast, kus intensiivse raietegevuse käigus hukkub igal kevadsuvisel perioodil tuhandeid abituid linnu- ja loomapoegi. Erinevalt linnadest toimub raietegevus metsas vähemate inimeste nägemisulatuses, mistõttu jäävad need juhtumid üldsusel tähele panemata ning inimestel ei õnnestu erinevalt Viimsis toimunust linnupoegade kaitsesse sekkuda.

Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) soovib pöörata avalikkuse ja seadusandjate tähelepanu metsaseaduse muutmise olulisusele, kehtestamaks Eesti Ornitoloogiaühingu (EOÜ) tungival soovitusel 4 kuu pikkuse raierahu nii riigi- kui erametsades ning seada vastavad piirangud ka asulates tehtavatele raietöödele.

Tänavu maikuus toetas Riigikogu keskkonnakomisjon metsaseaduse § 40 muutmise seaduse eelnõu, milles pakuti välja, et loomastiku kaitseks ei tehtaks nende sigimisperioodil metsades raiet ega teostataks metsa väljavedu ajavahemikus 15. aprillist 15. juunini. Kahjuks ei toetanud valitsus ega keskkonnaministeerium seda ettepanekut pärast Eesti Erametsaliidu ja Põllumajandus-Tööstuskoja pöördumist, milles erametsaomanikele kehtestatavaid piiranguid kritiseeriti.

Kevad ja suvi on looduses järelkasvu kindlustamise aeg. Kui sellel perioodil ei anta lindudele ja loomadele võimalust järglasi ilmale tuua ja rahus nende iseseisvumise eest hoolitseda, siis saame Eestis peagi tunda pöördumatut liigirikkuse hävimist. Ornitoloogid on meid selle eest hoiatanud, juhtides tähelepanu 60 000 linnupaari kadumisele aastas.

Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks kutsub kõiki loodusest hoolivaid inimesi märkama ja reageerima olukordades, kus linnud ja loomad võivad raietegevuse tagajärjel viga saada või hukkuda. Juhul, kui ehitus- või metsatöölised ei reageeri tähelepanu suunamisele, tuleks teavitada Keskkonnainspektsiooni valvetelefonil 1313.

Ühtlasi soovitame jäädvustada hoolimatute inimeste tegevust pesitsusperioodil fotode või videona ning edastama vastavat informatsiooni kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks Facebooki gruppi.

Tunnustame Viimsi elanikke ning Eesti Loomakaitseliitu, tänu kelle kiirele ja asjalikule tegutsemisele õnnestus mõningad linnud päästa! Loodame, et kohaliku võimu esindajad üle Eesti hakkavad lindude pesitsusperioodil raielubade väljastamisse tõsisemalt suhtuma ja teevad kõik, et Viimsis toimunu sarnased rikkumised ei korduks.”

Mida aga peaksidki vallad tegema, kui juba keskkonnaamet sellist eeskuju annab? Ja mis puutub Tallinna linnaametkondade asjaajamisse, siis Tallinna ametiasutuste dokumendiregistrit sirvides on üsna tavapärane, et detailsem info on avalikkuse eest varjatud. Näiteks osadele Haabersti ristmiku rekonstrueerimisega seotud dokumentidele kehtib juurdepääsupiirang kuni aastani 2092…

Loe ka: “Keskkonnaamet tahab Tallinnas 10 parki kaitse alt välja arvata” (kelle arvates Tallinnas rohelust vähendada ei tohiks, siis keskkonnaamet ootab põhjendatud parandusettepanekuid ja vastuväiteid hiljemalt 26. juuliks.)

Allikad: Eesti Metsa Abiks Facebook, EMA pressiteade, Keskkonnaamet, Tallinna ametiasutuste dokumendiregister

Fotod: ekraanikuva, Anna-Maria Veidemann-Makko / Facebook

Toimetas Sander Soomaa