Tuleval kevadel saab riigieksamitest läbi vaid ühe punktiga sajast, kuid lisandub kohustuslik koolieksam, mille sisu üle otsustab ainult kool.

Eesti keele eksamite korralduses ja sisus muutusi ei ole, õpilane on eksami sooritanud ja saab gümnaasiumi lõpetada, kui ta kogub eksamil vähemalt ühe punkti. Eesti keele teise keelena riigieksami vähemalt 60 protsendilise edukusega sooritaja saab eesti keele B2-taseme tunnistuse, C1-taseme tunnistuse olemasolul ei pea eksamit tegema.

Matemaatika riigieksam on gümnaasiumi lõpetamisel kohustuslik ja õpilasel on võimalus valida kitsa või laia matemaatika eksamitöö vahel, valikust peab teatama kooli juhtkonnale 20. jaanuariks. Eksami tegemise tingimused on kõigile õpilastele samad, pooled eksamiülesanded on analoogilised ja minimaalne positiivne tulemus on üks punkt.

Võõrkeele riigieksam või sellega võrdsustatud rahvusvaheline võõrkeeleeksam on gümnaasiumi lõpetamisel kohustuslik. Õppuril on neli võimalust: valida rahvusvahelise prantsuse, saksa või vene keele eksami vähemalt B1- või B2-tasemel või riigi koostatava inglise keele riigieksami (nii B1- kui B2-tasemel) või sooritada omal kulul riigi poolt aktsepteeritud inglise keele rahvusvaheline eksam või tõendada vähemalt B1-taseme rahvusvahelise eksami varasem sooritamine.

Õpilane, kes kogub eksamil vähemalt ühe punkti, aga ei ületa keeletaseme saavutamist nõudvat punktimäära, saab gümnaasiumi lõpetada, aga talle ei anta keeletaseme tunnistust.

Õpilane teavitab oma valikust kooli juhtkonda või esitab tunnistused kooli juhtkonnale 20. jaanuariks. Õpilane, kes sooritab inglise keele riigieksami ja saab 50 -74 protsenti maksimaalsest tulemusest, saavutab B1-keeletaseme, 75-100 protsendiga saab B2-keeletaseme ja talle antakse vastav keeletaseme tunnistus.

Allikad: ERR, Postimees, Haridusministeerium

Foto: jacketflap.com

Toimetas Mariann Joonas