Viimsis oma haigele emale kiirabi kutsuda proovinud naine sai dispetšeri poolse arusaamatu käitumise osaliseks ja ootas kiirabi üle kahe tunni. “Mu emal oli väga paha olla. Ta oksendas, tundis end nõrgalt ja ta vererõhk oli kõrge. Me olime väga mures, “ rääkis Marina* venekeelsele Delfile.

Pärast esimest kõnet häirekeskusesse kell 19.20 eelmise teisipäeva õhtul kiirabi välja ei saadetud.

Marina helistas umbes 40 minutit hiljem uuesti häirekeskusesse. „Mulle öeldi, et ühtegi vaba kiirabiautot ei ole ja probleemiga tuleks pöörduda perearsti juurde. Ma küsisin hästi rahulikult, et millal on oodata kiirabi saabumist ja sain vastuseks, et kiirabi ei tulegi,“ rääkis ta.

Ta helistas veel mitu korda ja kiirabi saabus lõpuks 2 tundi ja 15 minutit pärast esimest kõnet. Naise sõnul räägiti talle ka väljakutse prioriteetidest.

Häirekeskuse Põhja keskuse juhataja Merle Tikk selgitas, et esitatud kaebuste põhjal võttis päästekorraldaja kiirabi väljakutse vastu ja määras väljakutsele B (braavo) prioriteedi. Päästekorraldaja edastas väljakutse kiirabibrigaadile koheselt esimesest abikutsest alates ning brigaad asus ka teele, kuid teel olles anti brigaadile teave kõrgema prioriteediga (C – charlie) sündmusest, millele kiirabi oli seadusega kohustatud reageerima esmajärjekorras.

“Kiirabi kohalejõudmise aeg tulenes sellest, et kõik töös olnud kiirabibrigaadid olid paraku hõivatud teiste väljakutsetega, mistõttu ei olnud kiirabil võimalik kiiremini kohale jõuda,” lisas ta.

„Meile helistanud inimene suhtles kokku kolme Põhja piirkonna päästekorraldajaga, kellest kahetsusväärselt üks päästekorraldaja ei menetlenud kõnet nõuetekohaselt ja käitus lubamatult emotsionaalselt. Tegemist oli meie jaoks erandliku juhtumiga ning see ei ole häirekeskuse tavapärane praktika,“ ütles.

„Tegeleme konkreetse juhtumi ja päästekorraldajaga personaalselt ning vabandame siiralt helistaja ees,“ lubas ta.
*Nimi muudetud, isik Delfi toimetusele teada.

Allikas: Delfi