Foto: Medi2Go/ pixabay.com

Kes või mis on kliimasoojenemise põhjustajaks? Kas tegu on looduses toimuvate loomulike muudatustega või põhjustame seda meie, inimesed? Kas CO2 maksu eesmärk on lihtsalt veelgi rohkem tavainimesi erinevate maksudega koormata? Milline on nendes küsimustes Eesti seisukoht? Vastuste saamiseks pöördusime keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna peaspetsialisti Birgit Aru poole.

Birgit on töötanud keskkonnaalases uurimis- ja konsultatsiooniasutuses ning viimased kümme kuud keskkonnaministeeriumis. Ta on omandanud bakalaureusekraadi keskkonnatehnoloogia erialal Tartu Ülikoolis, magistrikraadi keskkonnakorralduse ja puhtama tootmise erialal Tallinna Tehnikaülikoolis ning täiendanud end erialaselt Prantsusmaal Grenoble’i Ülikoolis.

Mille põhjal väidetakse, et inimene on tekitanud kliima soojenemise?

Muutused Maa klimaatilistes tingimustes ja atmosfääri koostises on toimunud kogu planeedi ajaloo vältel ning selles ei ole miskit eriskummalist. Kliima muutumist võivad põhjustada erinevad looduslikud tegurid nagu näiteks suured vulkaanipursked, tektooniliste platoode liikumine, päikese aktiivsuse muutumine jne.

Maa ajaloos on korduvalt vaheldunud jääajad soojemate perioodidega ilma igasuguse inimtegurita. Oluline on sel juhul aga märkida, et räägime muutustest, mis toimuvad mitmekümnete tuhandete kuni miljonite aastate jooksul. Keskmise temperatuuri tõus, mis on toimunud planeedi ajaloo mõttes imetabaselt lühikese, et mitte öelda olematu aja jooksul alates 19. sajandi keskpaigast (n-ö tööstusrevolutsiooni algusest), on erakordne.

Valdav enamik maailma juhtivaid kliimateadlasi on kindlad inimtegevuse ja kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni suurenemise seose vahel atmosfääris. Viimane omakorda põhjustab Maa keskmise temperatuuri tõusu. Seega on väga suur tõenäosus, et lisaks looduslikule foonile mõjutab kliimamuutusi ka inimtegevus.

Milline on selles vallas olnud Eesti seisukoht ja mida meil kliimamuutustega kohanemiseks on ära tehtud?

Eesti on liitunud ÜRO kliimamuutuste konventsiooniga, ratifitseerinud Kyoto protokolli ja osaleb ka EL kliimaalastes tegemistes. Kliima on iseenesest horisontaalne teema, mis hõlmab paljusid eri sektoreid, seega võib Eesti kliimamuutusi leevendavate ehk kasvuhoonegaase vähendavate tegevuste hulka lugeda palju erinevaid tegevusi. Alates sellest, et Eesti osaleb EL heitmekaubandussüsteemis, toetab taastuvenergeetikat, toetab erinevaid energiasäästumeetmeid nagu efektiivsemad tehnoloogiad ja hoonete soojustamine kuni metsade jätkusuutliku majandamiseni, sest taimed teadagi seovad oma elutegevuse käigus süsihappegaasi. Kliimamuutuste mõjudega kohanemise tarvis on Eestis läbi viidud spetsiifilisi uuringuid ja parandatud loodusõnnetustele (üleujutused, tormid) ja reostustõrjele reageerimise võimekust.

Nagu näha, toovad kliimamuutuste leevendamise või nende mõjudega kohanemisega seotud tegevused pea alati kaasa ka muid keskkonnale ja majandusele positiivseid mõjusid nagu ressursitõhusus, energiaefektiivsus, puhtam õhk, mitmekesisem loodus jpm. Ausalt öeldes on raske välja mõelda kasvuhoonegaase vähendavat tegevust, mis ei tooks keskkonnale mitte mingit muud positiivset kasu.

Üha sagenevad äärmuslikud ilmaolud, looduskatastroofid ja maailmamere taseme tõus on meie maailma igapäev, ja olgu kliimasoojenemise tekkepõhjustega nagu on, keskendub EL ja rahvusvaheline kliimapoliitika üha enam kliimamuutuste mõjudega kohanemisele ja kliimamuutustele vastupanuvõime suurendamisele – ehk tegeletakse tagajärgede ennetamise ja nende negatiivse mõju vähendamisega.

Mis on sinu enda seisukoht, kas kliima soojeneb pigem looduse loomuliku tsükli tõttu või inimtegevuse tagajärjel?

Loodusteadusliku haridusega inimesena on mul loodusjõudude ulatust ja võimu raske ülehinnata. Kliima on kahtlemata väga kompleksne süsteem, mille raames looduse ja inimmõju komponente on raske lahutada. Sealjuures näib mulle aga igati loogiline, et tänapäevase massilise nii iseend kui ka loodust hävitava inimtegevuse tagajärjed peegelduvad meid ümbritsevates loodussüsteemides.

Kas oled tuttav Christopher Moncktoni teooriatega? Tema oli Briti kunagise peaministri Margaret Thatcheri nõunik, kes on kategooriliselt vastu teooriale, et kliimasoojenemise on tekitanud inimene. Mida arvad tema seisukohtadest?

Ma varasemalt ei olnud tema teooriatega kokku puutunud, kuid küsimust nähes uurisin pisut tausta. Ma arvan, et skeptikud ja huvilised, kes küsimusi küsivad, on igati vajalikud. Sest kui sel teemal pisut filosofeerida, siis kas tõde kui selline üldse kuskil eksisteerib? On ka teaduskoolkondi (küll selges vähemuses), kes väidavad, et Maa keskmine temperatuur praegusel hetkel hoopis langeb, mitte ei tõuse! See on paljuski usu küsimus, milliseid allikaid keegi uskuda tahab.

Mida tead Agenda 21-st?

Tean, et Agenda 21 on ÜRO algatatud maailma jätkusuutlikkuse programm, mille raames ärgitatakse erineva taseme valitsusüksusi kaasama säästva arengu põhimõtteid oma töösse.

Mis sa arvad, miks surutakse peale CO2 maksu? Austraalias näiteks on see juba vastu võetud. (Elasime tol hetkel Austraalias ja nägime ise, kuidas inimesed selle vastu olid. Peaminister Julia Gillardi üks valimislubadusi oli, et tema ajal seda vastu ei võeta. Siis ikkagi võeti. Seejärel lubati, et selle maksu tulemusena tarbija jaoks hinnad ei tõuse, kuid tõusid ikkagi. Ja tagatipuks ei tohi ettevõtted hinnatõusus CO2 maksu süüdistada, seda tehes võivad nad saada kuni 1 000 000 dollari suuruse trahvi. – toimetaja)

Kuna ma tõepoolest ei ole Austraalia kliimapoliitikaga tuttav, siis on mul raske sealset olukorda kommenteerida. Aga arvan, et pead silmas Austraalia heitmekaubandussüsteemi.

Taustainfoks, et heitmekaubandussüsteem on turupõhine mehhanism, mille eesmärk on mõjutada ettevõtteid (enamjaolt suuremaid saastajaid, sh energiatootjaid) tegema keskkonnasäästlikke ja CO2 heitkoguseid vähendavaid investeeringuid. See tähendab, et turul tahetakse luua olukord, kus näiteks süsteemiga liitunud elektritootjal on odavam ja seega majanduslikult mõistlikum investeerida vähem saastavasse tehnoloogiasse (heitgaaside puhastussüsteemid, fossiilkütuselt taastuvale üleminek vms), et seeläbi oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendada, kui osta turult CO2 kvooti.

Hoolimata üllast eesmärgist pole reaalsuses aga näiteks EL heitmekaubandussüsteem erinevatel põhjustel oma eesmärki täiel määral saavutanud, kvoodi hind pole selleks olnud piisavalt motiveeriv.

Ka CO2 maksustamise eesmärk on motiveerida tootjaid ja tarbijaid tegema keskkonda vähem koormavaid valikuid. Keskkonnapoliitika rakendamisel on turgu sekkumine ning saastelubade ja -piirangute seadmine üsna levinud võtted, sest ettevõtluse eesmärk on kasumi maksimeerimine ja keskkonnasääst ei ole sageli prioriteet.

Kahtlemata, nagu kõik valdkonnad, kus liiguvad suured rahad ja leidub palju huvi- ja lobigruppe, on ka heitmekaubandussüsteemid poliitilised ja seega võib nende keskkonnaeesmärk vahel kujuneda küsitavaks.

Toimetas Mariann Joonas