Läinud reedel (24.11) avaldas Eesti Päevaleht teate, et alkoholiaktsiisi tõusu vähendamisest tekkinud eelarveauku kavatsetakse muu hulgas katta RMK dividendide tõstmisega. Kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks (EMA) hinnangul suurendaks see raiesurvet riigimetsale nagu on toimunud dividendide varasemate tõstmistega.

Raiesurve suurendamine on vastuolus ühiskonna ootustega, kuna juba kümme aastat tagasi sooviti riigi poolt suuremat tähelepanu metsa ökoloogilistele ja sotsiaalsetele väärtustele, tuginedes Erametsakeskuse tellitud Fenolo MTÜ uuringule aastast 2006. Rahva ootuste pikaaegne eiramine on viinud laialdase rahulolematuseni, mistõttu minister Tõniste plaan ei sobitu demokraatliku kodanikuühiskonna raamidesse.

Dividendide suurendamine omakorda on vastuolus metsaseadusega sätestatud säästva metsanduse põhimõtetega, kuna juba praegu ületab RMK arengukava, mille üheks eesmärgiks on raiuda 4 miljonit tihumeetrit aastas, süsiniku sidumise suhtes neutraalset normi ja kasutatava juurdekasvu normi, mis on kogu Eesti kohta 8,4 miljonit tihumeetrit aastas. Kuna riigimetsa osahulk on meie metsast umbes 41%, siis peaks riigimetsa maksimaalne raiestsenaarium piirnema 3,44 miljoni tihumeetriga aastas. Täpne arv oleks veelgi väiksem, kuna enamus kaitsealasid jääb riigimaale.

Lisaks süsinikunormi ületamisele ei täida RMK piisavalt auditeerimisel oleva FSC sertifikaadi esimest nõuet ehk kooskõla riigi seadustega, sest raierikkumised on äärmiselt sagedased. Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogide poolt korraldatud kontrolluuring, mille tulemused avalikustati 25. oktoobril Riigikogu konverentsisaalis, tuvastas rikkumisi igal teisel langil, kusjuures silmas tuleb pidada seda, et sateliitpiltidelt pole võimalik kõiki rikkumisi tuvastada.

Samuti on RMK-l tõsiseid probleeme FSC-sertifikaadi kolmanda kriteeriumiga ehk põlisrahvaste õiguste kaitsega – nimelt on tuvastatud mitmeid juhtumeid, kus riigimetsa majandajad on raiunud hiie- ja ristipuid. Lisaks on riikliku huvi puudumise tõttu inventeeritud ainul 10% looduslikest pühapaikadest, kusjuures need moodustavad metsa kogupindalast vaid tuhandiku. Seega pole võimalik ka väita, et põlisrahva pühapaigad tuleks majandusliku kitsikuse tõttu hävitada.

Kui rikkumised jätkuvd ja RMK kaotab FSC-sertifikaadi, siis tähendab see, et puidu hind langeb, mistõttu tuleks riigikassa täitmiseks raiuda senisest veelgi rohkem. Kuna küpse metsa kiire vähenemise tõttu on RMK sunnitud raiemahtusid varem või hiljem ikkagi langetama, siis oleks kodanikuühenduse hinnangul riigi poolt mõistlik lisaks puidu müümisele kaaluda ka selle väärindamist.

Kodanikuühendus soovitab riigi tulusid dividendide kergitamise asemel hoopis Keskkonnainspektsiooni ja Tööinspektsiooni töö tõhustamise abil täiendada, samuti aitaks rikkumistega kaasnevate trahvimäärade tõstmine. Raierikkumised ja tööohutusnõuete eiramised on Eestis väga sagedased, kontroll nende üle aga puudulik ning trahvimäärad väikesed, mistõttu puudub motivatsioon olukorda parandada.

Puidu- ja ehitussektor on üks meie suurimad majandussektorid, seetõttu ei tohiks suurema hoolikuse üles näitamine seda tööstust liialt koormata. Eesti rahvusvahelisele mainele ja inimeste heaolule tuleks kasuks, kui riigi suurimad majandussektorid harrastaksid euroopalikku praktikat. Samuti oleks Eesti majandusel abi väikeettevõtlust soodustavatest meetmetest, näiteks sotsiaalmaksu asendamisest kasumimaksuga, kuna hetkel on välja kujunenud suuremat ettevõtlust soosiv majandusolukord. Antud meetmed parandaksid ka väikepoodide olukorda, millede protest oli ka üheks põhjuseks, miks aktsiisitõusu üldse vähendati. Selline käitumine ühtiks ka valitsuse üldiste sihtidega, milles on tähtsal kohal just keskklassi tugevdamine.

Allikad ja lisainfo: pressiteade, www.emaliikumine.ee

Foto: nuberlin.com

Toimetas Sander Soomaa