Foto: Siim Lõvi / ERR + ekraanikuvad + Canva.com

Teadusnõukoja juht Toivo Maimets sai eelmisel nädalal seoses oma “maskid peavad jääma kohustuslikuks” retoorikaga üsna palju kriitikat, sh ka teadlastelt endilt. Eile võttis ta juba sõna vihjates peatsele maskidest loobumisele ja kommenteeris, et maskide efektiivsus on “nullist igal juhul parem”… Loobumiseks on Maimetsa arvates vaja siiski saavutada müstiline kollane tase, mis vähemalt kriis.ee lehel välja toodud riskitasemete kriteeriumite järgi on juba käes! 

Möödunud nädalal pöördus Maimetsa poole Facebookis teadlane, arst ja ettevõtja Ain Aaviksoo, kes palus teadusnõukoja juhil viidata konkreetselt vähemalt paarile nendest suurest hulgast teadusuuringutest, millest lähtudes saab väita, et maskide kandmine on kuidagimoodi tõhus epidemioloogiline meede haiguse leviku piiramiseks.

Postituse all läks lahti elav arutelu, kus Maimetsa poolt viidatud uuringud mitme teise teadlase poolt sõelapõhjaks lasti.

Ka Telegram pöördus teadusnõukoja juhi poole avaliku kirjaga “palun esitage tõendid maskikandmise vajalikkuse kinnituseks“.

Toivo Maimets: maskid võiksid kaduda, kui jõuame kollasele tasemele

Maimets täpsustas 21. märtsil usutluses ERR-ile, et seni ei ole valitsus teadusnõukojalt küsinud, et millal võiks olla sobiv hetk maskikohustuse kaotamiseks.

“Päris selge on see, et maskid ei aita sajaprotsendiliselt ei nakatumist vähendada, ei haigestumist vähendada ega surmasid vähendada. Samas on nende efektiivsus nullist igal juhul parem,” kommenteeris Maimets.

Maimets leidis, et “Eesti ühiskonnas võiks avalikes kohtades maski kandmise kohustus kaduda siis, kui Eesti on koroonaviiruse riskimaatriksis jõudnud punaselt tasemelt kollasele”.

Kuid Maimets eksis siinkohal, sest juba ammu ei ole me ametlikult mitte punasel vaid oranžil tasemel ja kriis.ee lehe kriteeriumite oleme me tegelikult juba kollasel tasemel.

Foto: kriis.ee ekraanikuva

Nimelt on Kriis.ee lehel selgitatud, et riskitaseme määravad hospitaliseerimiste ja positiivsete testide arv (lubage siinkohal meelde tuletada, et käesoleval aastal on tehtud arvuliselt rohkem PCR teste kuus kui möödunud aastal).

Näiteks eile avati ööpäeva jooksul haiglates 28 uut haigusjuhtu, millest vaid 14 juhul vajasid patsiendid hospitaliseerimist sümptomaatilise Covid-19 tõttu. Kriis.ee lehel seisab, et oranžis vööndis (kus me praegu viibime), on hospitaliseerimiste arvuks 30-60, kollases tsoonis aga 10-30. 21. ja 22.03 seisuga on 10 päeva keskmine COVID-19 sümptomaatiliste patsientide hospitaliseerimise arv 21,4.

Terviseameti koroonaandmestik aga näitab, et viimase 7 päeva keskmine nakatunute arv on 1467 inimest, mis samuti mahub kollase tsooni piiridesse (500 – 1500).

On ka veel lisanäitaja – üle 60-aastaste nakatumise tase, mis eilse seisuga on Terviseameti koroonaviiruse andmestiku nakatunute profiili vaadates ca 265, mis jääb ka kollase tsooni nõuete piiri (100-300).

Seega. MIKS EI OLE VEEL VÄLJA KUULUTATUD KOLLAST RISKITASET?

Foto: kriis.ee ekraanikuva

“Selge on see, et homme ei ole see päev, aga me väga aktiivselt jälgime seda situatsiooni. Me arutame seda terviseametiga, sotsiaalministeeriumiga ja esitame valitsusele oma seisukohti sel hetkel, kui nad küsivad,” lausus Maimets eile ERR-ile.

Jah, hea härra Maimets. Homme tõesti see päev ei ole, kus me kollasesse tsooni saabume. SEE OLI JUBA MITU PÄEVA TAGASI! 

Me ei väsi kordamast. Rootsi valitsust nõustavad teadlased ei ole soovitanud viimase 2 aasta jooksul kordagi maske kohustuslikuks teha. Maskid olid soovituslikud paar kuud talvel vaid täiskasvanutele ja ainult ühistranspordis, tipptundide ajal. See soovitus lõppes käesoleval aastal juba veebruari alguses.

Eestis loobuti maskidest eelmisel kevadel alles 2. juunil. Loodame, et sel aastal läheb teisiti.

Allikad: ERR, lingid artikli sees

Toimetas Mariann Joonas