Kui pisut üle kahe kolmandiku (68 protsenti) küsitletud Eesti inimestest ütles, et kliimamuutuste peamised põhjused on seotud inimtegevusega, siis kolmandik vastanutest oli teistsugusel seisukohal – 24 protsenti leidis, et kliimamuutused on tingitud äärmuslikest loodusnähtustest, nagu vulkaanipursked ja kuumalained, ning kaheksa protsenti uskus, et kliimamuutusi põhjustab osooniauk, selgub EIB avaldatud pressiteatest.

Küsimusele, mis üldse on kliimamuutus, valis Eesti vastanutest 74 protsenti variandi, et see on pikaajaline kliimamustrite muutus, kuid kaheksa protsenti usub siiski ka seda, et kliimamuutused on väljamõeldis. Ülejäänud arvasid, et kliimamuutus on ilma kiire muutumine lühikese aja jooksul, eriti suvel.

EIB küsitluses, milles uuriti inimeste teadlikkust kliimamuutustest 35 riigis, sealhulgas kõigis Euroopa Liidu riikides, hinnati inimeste üldist teadlikkust kolmes valdkonnas: kliimamuutuse mõiste ja põhjused, selle tagajärjed ja lahendused. Osalejad vastasid 12 küsimusele ja järjestati 0–10 punkti skaalal, kus 10 tähendab kõrgeimat teadmiste taset.

Küsitlusest selgus, et eestlased on EL-i 27 liikmesriigi seas oma teadmistelt 12. kohal ning veidi üle Euroopa Liidu keskmise (6,37/10). Punktitabelit juhib Soome (7,22/10), järgnevad Luksemburg (7,19/10) ja Rootsi (6,96/10). Eesti paiknes kliimamuutusi puudutavate teadmiste kontrollis kohe Hollandi järel ja Leedu ees.

Eestis ja teistes väikestes riikides vastas küsitlusele 500 inimest, suuremates riikides 1000.