Foto: Pixabay / Tumisu

Bioeetika ja inimõiguste ülddeklaratsiooni (2005) artikkel 6 kehtestab riigile siduva õigusliku standardi: Mis tahes ennetav, diagnostiline ja terapeutiline meditsiiniline sekkumine võib toimuda ainult asjaomase isiku eelneval, vabal ja teadlikul nõusolekul, mis põhineb piisaval teabel. Kuigi Riigikohus leidis nädalapäevad tagasi, et nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) normid, mis võimaldasid valitsusel kehtestada n-ö koroonapassi nõude, pole see põhiseadusega vastuolus. Kas tõesti? Revo Jaansoo toob välja õiguslikud miinimumstandardid, mille alusel saab igaüks otsustada, kas koroonapassi nõue rikkus põhiseadust või mitte.

Nõusolek peaks vajaduse korral olema selgesõnaline ning asjaomane isik võib selle igal ajal ja mis tahes põhjusel tagasi võtta, ilma et see kahjustaks. Sertifitseerimine on äärmiselt sunniviisiline meetod, ohustades elatusvahendite ja liikumisvabaduse kaotust. See ei ole kindlasti “vaba” nõusolek, vaid märkimisväärne surve.

Ühinenud Rahvast Organisatsiooni (ÜRO) inimõiguste ülddeklaratsiooni artikli 25 järgi on igaühel õigus piisavale elukvaliteedile tema ja ta perekonna tervise ja heaolu, toidu, riietuse, eluaseme, arstiabi ja elementaarsete sotsiaalteenuste osas, samuti kindlustatusele tööpuuduse, haiguse, invaliidsuse, lesestumise ja vanaduse või muul elatusvahenditest ilmajäämise puhul, mis ei olene temast endast.

Nii ei tohi kedagi kohelda “teise sordi” inimesena. Igal inimesel on õigus elule, vabadusele ja isikupuutumatusele, nagu ütleb inimõiguste deklaratsiooni artikkel 3.

ÜRO haridus-, teadus- ja kultuuriorganisatsiooni UNESCO poolt 2005. aastal heakskiidetud üleilmne bioeetika ja inimõiguste deklaratsioon aga kinnitab artiklis 11, et ühtki üksikisikut ega inimrühma ei tohi mingil põhjusel diskrimineerida ega häbimärgistada, rikkudes inimväärikust, inimõigusi ja põhivabadusi.

Inimõiguste ja inimväärikuse kaitse bioloogia ja arstiteaduse rakendamisel peab tsiviliseeritud riigis austama inimest nii üksikisikuna kui ka inimsoo esindajana ning tunnustades inimväärikuse tagamise tähtsust, olles teadlikud, et bioloogia ja arstiteaduse väär rakendamine võib viia inimväärikust ohustava tegevuseni (Eesti seadusandja ratifitseeritud inimõiguste ja biomeditsiini konventsiooni preambul).

Nürnbergi kohtuprotsessides sellest lähtutigi, et kuigi Kolmanda Riigi seaduste ja korralduste kohaselt võis Euroopas tuhandeid inimesi alavääristada teise järgu inimesteks, tehti seda lõpuks inimsusevastaselt. Nii sõnastati üleilmne inimväärikuse argument, millest hiljem tuletati juba universaalne inimõiguste kontseptsioon.

Mis puutub välisreisidesse, siis sundis Eesti riik koroonapassi mandaadiga osalema retsipientidena, et “lubataks” puhkusele minna, alavääristades iga vaba ühiskonna jaoks kriitilise tähtsusega küsimuste tõsidust, mis puudutavad olulisi, sätestatud vabadusi.

Koroonapass sisaldab konfidentsiaalset meditsiinilist teavet, mida tuleks nõuda ainult äärmuslikes olukordades. Siiski kehtestas Eesti riik meditsiinilise “isikutunnistuse”, mida võiks nõuda näiteks restorani sisenemiseks.

Mis puutub isikutunnistustesse, mis siis juhtuks, kui te vastate: ma ei kanna seda mingil juhul ja isegi kui ma oleksin sunnitud seda tegema, võtaksite selle välja ja hävitaksite kohapeal, kui teil oleks kunagi palutud seda toota.

Riik ei tohiks propageerida kogu elanikkonna allutamist eksperimentaalsele farmatseutilisele sekkumisele, mille pikaajaline ohutus on teadmata ja mida ei saa eeldada.

Arvestada tuleb ka sellega, et juba varakult ilmnesid probleemid. Näiteks 2021. aasta märtsis oli enam kui tosin riiki peatanud AstraZeneca vektorsüsteravimi kasutamise verehüüvete hirmu tõttu.

Juba 28. veebruaril 2021. aastal esitasid teadlased ja arstid Euroopa Ravimiametile (EMA) avaliku kirja, milles juhiti tähelepanu paljudele õigustatud ohutusprobleemidele, mida tuleb põhjalikult uurida. Lisaks on ohutusandmed tõsine probleem, mis tuleb korrapäraselt läbi vaadata, kuna on tõendeid, et Eesti Vabariigi Valitsuse koroonapassi nõude kehtestamine paneb inimeste elu ja tervis ohtu.

Kehalise autonoomia mõistest on kergekäeliselt loobutud. Kehaline autonoomia kehtib kindlasti nüüdseks endeemiliste hingamisteede haiguste kohta, mille üldine suremus on enamiku elanikkonna jaoks suhteliselt madal.

Lisaks pole ükski endeemiline hingamisteede haigus aastatel 2020–2022 kujutanud endast märkimisväärsemat suuremat ohtu võrreldes varasemate aastate gripi haiguskoormusega. Gripi puhul pole kunagi nõutud gripipassi. Samuti ei ole Eesti farmatseutilise sekkumise programm järginud väljakujunenud protokolli.

Koroonapass pani aluse kahetasandilisele ühiskonnale, kus need, kes ei osalenud ravimikatses, jäeti ilma oma põhilistest reisimis-, ühinemis- ja töövabadustest.

Oleme näinud, kuidas see põhjustas Eesti ühiskonnas suuri lõhesid.

Vastuollu on Eesti läinud ka Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juhistega, kuna WHO ei toeta liikmesriikides koroonapassi nõuet. Väide, et inimesed aktsepteerivad kollapalaviku sertifikaati, on vale. Kollapalaviku sertifikaate nõutakse õiguslikult ainult siis, kui isik tuleb ühest endeemilisest riigist. Lisaks on kollapalaviku puhul suremus ca 30% ja see kuulub ravimite liigituse kohaselt vaktsiinide hulka. COVID-19 protoravimite (Euroopa Liidu tähtajalise kasutusloa CMA saanud ravimid) ohutus ei ole kollepalaviku vaktsiiniga ja ravimi liigiga võrreldav.

Haiguse mõttes on parem analoogia “gripp”, mille vaktsiini pakutakse ühiskonnaliikmetele või võetakse kasutusele vabatahtlikult, kuid mitte kunagi koos kehtestatud mittefarmatseutiliste piirangutega ja farmatseutiliste sekkumistega.

Koostanud Revo Jaansoo

Viited:

1. Bioeetika ja inimõiguste ülddeklaratsioon
2. Inimõiguste Instituut/Estonian Institute of Human RightsINIMÕIGUSTE ÜLDDEKLARATSIOON – Inimõiguste Instituut/Estonian Institute of Human Rights (humanrightsestonia.ee)
3. Euroopa riigid peatavad AstraZeneca vaktsiini kasutamise verehüüvete surma kartuses
4. AstraZeneca: Tai lükkab vaktsiini kasutuselevõtu verehüüvete hirmu tõttu edasi
5. Arstide ja teadlaste kiireloomuline avalik kiri Euroopa Ravimiametile seoses COVID-19 vaktsiinide ohutusega seotud probleemidega
6. Vaktsiinipassid: tee normaalsusesse või kahetasandilise riigi sünd?