Ühing Korruptsioonivaba Eesti leiab, et Eesti Panga endine president Siim Kallas peab täiendavalt selgitama asjaolusid, mis puudutavad Eesti Panga antud 100 miljoni dollari väärtuses pangagarantiid, sest kõrgesse ametisse pürgiv isik on ühingu arvates kohustatud oma varasemat tegevust ammendavalt valgustama.

Eesti Päevaleht on avalikustanud 1994.–1996. aastast pärinevad tehingud kokku 100 miljoni USA dollari suuruse pangagarantii väljastamise kohta Eesti Panga poolt, millele on kirjutanud alla toonane Eesti Panga president Siim Kallas. Avalikustatud dokumentide, ajakirjanduse allikate ja asjaosaliste selgituste põhjal on alust arvata, et Eesti Pank on tõepoolest sellise garantii väljastanud, teatas ühing Korruptsioonivaba Eesti BNS-ile.

Miks see avalikkuse jaoks oluline on?

Tehingu muudavad ühingu hinnangul avalikkuse jaoks oluliseks peamiselt kolm asjaolu. Esiteks on Eesti Pank avalik-õiguslik juriidiline isik, mille tegevus peab vastama Eesti Panga seadusele ja teistele õigusaktidele, ja mis on aruandekohustuslik riigikogu ees.

Teiseks, arvestades tehingu asjaolusid, eeskätt selle osapooli ja mahtu, on ühingu hinnangul tegemist äärmiselt ebatavalise tehinguga, sest riigi keskpank andis kokku 100 miljoni dollari suuruse garantii tundmatule ettevõttele, mille majandustegevus sellele eelnevalt kas puudus või oli vähene, ning tehingutest ega nende ettevalmistamisest ei olnud senise avaliku info põhjal teadlik ei Eesti Panga nõukogu ega vabariigi valitsus.

Kolmandaks on Eesti Panga endine president Siim Kallas, kes avaldatud dokumentidest nähtuvalt on kõnealuse garantii allkirjastanud, praegu Euroopa Komisjoni volinik ja Reformierakonna välja pakutud kandidaat Eesti peaministriks. Avalike ametitega käib ühingu hinnangul kaasas kohustus oma varasemat ametitegevust arusaadavalt selgitada.

Avalikkusel on Korruptsioonivaba Eesti hinnangul õigus teada, kas praegune peaministri kandidaat on oma varasemas tegevuses kõrge riigiametnikuna käitunud õiguspäraselt ja riigi huvidest lähtuvalt ning kas ta on käesoleval ajal toonaseid sündmusi selgitades andnud tõele vastavat ja ammendavat teavet või esineb kuni käesoleva ajani mingi põhjus minevikusündmuste kohta kogu tõe avaldamata jätmiseks.

“Ühingu Korruptsioonivaba Eesti hinnangul ei vähenda antud teema käsitlemise olulisust see, et praegu teadaolevate andmete kohaselt ei ole Eesti Pank ega Eesti riik saanud garantiide väljastamisega seoses varalist kahju,”  ütles ühingu juhatuse esimees Jaanus Tehver. “Väga oluline on välja selgitada ka see, kas keegi sai nende garantiide väljastamisega seoses või garantiisid kasutades varalist kasu ning kui jah, siis kes need isikud olid. Kui selgub, et tehingutest saadi ka tegelikku kasu, siis võib tehingutel olla avaliku võimu erahuvides kuritarvitamise ehk korruptsiooni tunnused.”

Kallasel tuleb vastata mitmele olulisele küsimusele

Sellest tulenevalt ootab ühing, et Siim Kallas vastaks lisaks 4. märtsil Eesti Päevalehe teemakohases artiklis esitatud küsimustele ka küsimustele, kas ta kinnitab, et kõnealuseid garantiisid pole tegelikkuses ühegi lepingu või muu nõude tagamiseks kasutatud. Kas Eesti Pank sai 100 miljoni USA dollari mahus 10 aasta pikkuse garantii väljastamise eest tasu ning kui mitte, siis miks sai garantii saanud ettevõte Eesti Pangalt väärtusliku garantii tasuta ning kas Kallas kinnitab, et ta pole kõnealuste garantiide või nendega seonduvate tehingute tulemusel saanud mingit isiklikku kasu ning et seda ei ole saanud ka ükski teine isik Eestis või välismaal.

Küsimustele vastamine aitaks hajutada kahtlusi, mis seda tehingut ümbritsevad, märgib ühing, lisades, et rahvusvaheline korruptsioonivastane organisatsioon Transparency International, kuhu ühing Korruptsioonivaba Eesti kuulub, on oma tegevuses rõhutanud vajadust selgitada ka minevikus toimunud võimalike kuritarvituste asjaolusid.

Siim Kallas ise ütles “Aktuaalse kaamerale”, et ei taha praegu 20 aasta taguse hiigelgarantii osas põhjalikumaid kommentaare anda, kuna soovib esialgu uurida vastavaid dokumente, vahendas ERR.

Allikad: BNS, Korruptsioonivaba Eesti, Eesti Päevaleht 1, ERR, Eesti Päevaleht 2

Foto: PM / Scanpix / Peeter Langovits

Toimetas Ksenia Kask