Foto: ekraanikuva

“Kui meil oleks kasutada väga efektiivne vaktsiin, peaks olema vaktsineerimise kõige suurem eesmärk haigestumise ärahoidmine üleüldse. Paraku on respiratoorsete viirustega olukord pigem selline, et vaktsineeritu võib ikkagi haigeks jääda ja siis jääb vaid loota, et ta ei põe raskelt ega vaja haiglaravi,” kirjutab Kuressaare haigla ravijuht, arst ja teadur Edward Laane täna Saarte Hääles. “Oleme kahjuks väga raske olukorra ees, kus kevadel vaktsineeritud inimesed haigestuvad ka praegu. Samas inimesed, kes on läbi põdenud, on immuunsed,” märgib Laane, et ka vaktsineeritud inimesed võivad iseenda teadmata haiged olla ning viirust levitada. Viirust ei vii ära lööklausetega pealesurutud vaktsineerimine ning kaitsta tuleb reaalselt kõige nõrgemaid.

Laane ütles, et tema on kindlal seisukohal, et vaktsineerimine peab olema inimese enda otsus: ka põhiseadusest lähtuvalt on vaktsineerimine vabatahtlik.

“Kui tahame, et Eestis oleks rohkem vaktsineerituid, tuleb riiklikul tasandil välja öelda, et teatud elualadel on vaktsineerimine kohustuslik. Kui seda ei tehta, on kõik sellised diskussioonid kurva alatooniga. Võimegi jääda aastateks või kuudeks arutlema, kas vaktsineerida või mitte,” ütleb ta, et kui öelda, et vaktsineerimine on vabatahtlik, aga haigla osakonnas on sunniviisiline, tekib sõnumite vastuolulisus.

Laane lisas, et ta on natuke skeptiline ka selles osas, kui palju mask või käte hügieen populatsiooni tasemel kaitset juurde annab. “Grippi ja respiratoorseid infektsioone on üleüldse vähem olnud eelkõige seetõttu, et inimesed puutusid vähem kokku ja viirus ei saanud levida,” toob ta välja ilmselge tõsiasja.

Piirangud on aga tema sõnul poliitiline küsimus. Kõige raskem küsimus on, kuidas kaitsta vanemaealist elanikkonda või nõrgema immuunsusega inimesi.

“Eesti piirangutest rääkides võiks diskuteerida hooldekodude teemal. Mitmesse hooldekodusse viirus sisse läks ja kas see üldse oli ärahoitav? Me võime kõik kodus istuda, lapsed kaugõppel, kuid kui viirus läheb vanadekodudesse, siis on suremus ikkagi märkimisväärne,” tõdes ta.

“Inimesed annavad iga päev üksteisele üle sadu viiruseid kui mitte rohkem. Isegi kui inimesed koroonast täitsa puhtaks saame, jääb ta loomadele alles ja võib tagasi tulla. Lõplik lahendus on ainult immuunsus,” märkis Laane.

Allikas: Saarte Hääl

Foto: ekraanikuva

Toimetas Sander Soomaa