Foto: FeeLoona/ pixbay.com

Delfi TV-s ilmus 23. veebruaril intervjuu, kus Tallinna Lastehaigla lastearst ja pediaatriakliiniku juhataja vaatavad tagasi koroonapandeemiast räsitud aastale. Selgub, et koroonaviiruse kaudsed tagajärjed võivad olla lastele märksa raskemad kui otsesed: lastehaigla pole kimpus koroonaviirusega, lastehaigla on kimpus suitsiidsete lastega!

“Gripp mõjutas lapsi poole rohkem, lastel oli gripi puhul tunduvalt rohkem surmajuhtumeid,” räägib Tallinna Lastehaigla erakorralise meditsiini osakonna (EMO) lastearst Ülle Uustalu, viidates näiteks 2009. aasta gripiepideemiale. Pediaatriakliiniku juhataja Reet Raukase sõnul on Tallinna Lastehaigla töömaht koroonaviiruse valguses sootuks langenud. Lapsed vaevlevad hoopis vaimse tervise murede käes, mida kutsub muuhulgas esile koolide sulgemine.

Intervjuud saab täispikkuses vaata Delfi TV-st.

Juba möödunud sügisel räägiti, et Eestis on alaealiste enesetapud on tõusnud ca 75%. Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi juht Jako Salla ütles oktoobris ERR-ile, et 2020. aastal oli esimese 9 kuuga endalt elu võtnud 12 alla 18-aastast. “Möödunud aastal oli samal perioodil kolm last, kes endalt elu võttis,” sõnas Salla.

Samas tõi ta välja, et mitu aastat on olnud see arv terve aasta lõikes alla kümne, kuid koroonakarantiini mõjul suurenes see hüppeliselt. “Jäi ära kool kui väga oluline ennetusvahend oma tugisüsteemide ja kontaktidega,” ütles Salla.

Ka Cambridge’i Ülikooli 2020. aasta lõpul avaldatud uuring näitas, et esimene “lukkupanek” ehk lockdown tõi endaga kaasa depressiooni sümptomite olulise kasvu laste hulgas, viidates koolide sulgemise tahtmatutele tagajärgedele.

Saksamaal aga hakati pidama registrit, kuhu lapsevanemad, õpetajad ja arstid said märkida laste maskikandmisekohustusega tekkinud vasevuseid. Kokku jälgiti pea 26 000 last, kellest 68% puhul teatati tervisekahjustustest. Nendeks olid näiteks peavalu (53%), ärrituvus (60%), keskendumisraskused (50%), vähenenud õnnetunne (49%), vastumeelsus kooli / lasteaeda minekuks (44%), halb enesetunne (42%), õpiraskused (38%), unisus või väsimus (37%).

Tekib küsimus – kui lapsed ei ole koroonaviiruse riskirühmas, siis kas nende tavapärase elu piiramine on õigustatud? Ja mis saab siis, kui gripp tagasi tuleb (mis ohustab laste tervist kordades enam) – kas sulgeme koolid/trennid sügisest kuni kevadeni?

Allikad: Delfi, ERR, British Medical Journal, Research Square

Toimetas Mariann Joonas