Tulevikus võib vanemahüvitise saamine olla seotud lapse arstlikus kontrollis käimisega, kui valitsus algatab ja riigikogu võtab vastu sellekohase seadusemuudatuse. Antud seadusemuudatus aitaks ohjeldada lastetoetuste pärast laste tegemist. Samas, kuna selliseid juhtumeid on võrreldes teistega vähemuses, võib seadus osutuda väga libedaks teeks, mis võib hakata ohustama inimeste vabadust teha ise otsuseid oma lapse terviseküsimuste osas.

“Sotsiaalministeerium analüüsib praegu selle korra võimalikke mõjusid ja rakendamisvõimalusi ning esitab sotsiaalkomisjonile arvamuse,” ütles teisipäeval BNS-ile komisjoni esimees, Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluv Margus Tsahkna, kelle sõnul toetab IRL ja tema isiklikult seda keskerakonna ettepanekut.

Tsahkna sõnul on valitsusele sellekohase ettepaneku tegemise eelnõu riigikogus esimesel lugemisel 18. veebruaril ja enne seda koguneb sotsiaalkomisjon veel ministeeriumi seisukohti arutama.

“Ministeeriumi arvamust ma veel ei tea, kuid poliitiliselt võin öelda, et seda ettepanekut tuleks kaaluda,” rääkis Tsahkna. “Arstid saaksid lapse tervisest ülevaate ning perearstid ja -õed oskavad hinnata mitte ainult tervist, vaid ka peres valitsevat sotsiaalset olukorda. Asjal on ka info kogumise pool ka ning IRL toetab seda põhimõtteliselt.”

Tsahkna sõnul on mõistlik, et keskerakonna fraktsioon ei hakanud eelnõu ise välja töötama, vaid soovib anda sellekohase ülesande valitsusele. “Ministeerium teab kõige paremini, et kuidas ja mis moel seda võiks rakedada,” lausus Tsahkna.

Keskerakondlasest riigikogu liikme Olga Sõtniku hinnangul aitaks eelnõu vastuvõtmine kaotada olukorra, kus lapsi kasutatakse vaid toetuste saamiseks. “Eesti laste, eriti väikelaste, tervisekontrolli süsteemi probleem seisneb selles, et perearstidel on küll kohustus lapsi jälgida, kuid vanematel pole kohustust lapsi jälgimisele tuua,” lausus Sõtnik.

Sõtnik märkis, et kahjuks esineb Eestis jätkuvalt juhtumeid, kus vastsündinud lapsed jäävad korraliku vanemliku hooleta. “Ka Eesti perearstide selts on välja pakkunud, et riiklikke ja kohalikke toetusi võiksid saada vaid need vanemad, kes käivad lapsega regulaarselt arstlikus kontrollis. Nimelt puudub perearstidel ülevaade teatud hulga laste tervisest ja arengust,” rääkis ta.

Sarnane meede on Euroopas üha enam levima hakanud. Näiteks Austria, Prantsusmaa, Soome, Suurbritannia jt riikide tervishoiuprogrammidesse on juba kehtestatud tingimuslikud elemendid sünni- ja lapsetoetuste maksmisel.

Allikas: BNS

Loe ka: Vanglaplaneet

Foto: inhabitots

Toimetas Mariann Joonas