Harjumaal Kõue vallas leiti metallidetektoriga tuhande aasta vanune hõbeaare, mis on arheoloogide kinnitusel unikaalne, vahendas BNS Eesti Päevalehes ilmunud artiklit. Hõbeaare on arheoloogide hinnangul maapõue pandud 12. sajandi alguses. Tallinna ülikooli arheoloogi Mauri Kiudsoo sõnul on leid eriline, kuna koos hõbeehetega leitud müntidega saab ehted määratleda varasemasse aega, kui seni arvati. Tema sõnul on ehted valmistanud kohalikud meistrimehed ja ilma müntideta on neid pea võimatu dateerida.

„Aarde hulka kuuluvad anglosaksi, saksa ja araabia päritolu mündid ja osa neist on pronksist kandadega, et neid saaks kaelakee külge riputada,” rääkis Kiudsoo. „Ühe müntla domineerimist ei ole, sest valitses kaalurahandus. Meie esivanematel polnud päris kindlasti vahet, mis valitseja nimi oli sinna peale löödud, hõbemünti hinnati eeskätt kui väärismetalli ja väärtuse selgitamiseks neid kaaluti. Isegi arenenud Saksamaal käis pikka aega raha kaalumine,” selgitas ta Eesti Päevalehele.

Kiudsoo sõnul sattusid kaugetelt maadelt pärid mündid eestlaste kätte kaubavahetusega, kuna Harju- ja Virumaal leidub palju soomaaki, millest sai rauda valmistada. Raud oli tollal aga ülioluline metall, mille vastu said eestlased kõiksugu kaupu vahetada. „On ikka vahe, kas sul on rauast või puust mõõk,” möönis Kiudsoo.

„Ehted muudab eriliseks see, et nende hulgas on kaks rinnalehte, millesarnaseid pole Eestis varem leitud ja mis imiteerivad araabia müntide kirjasid ja neil pole tüüpilisi ornamente,” rääkis arheoloog Ülle Tamla ja lisas oletuse, et siinsed elanikud omistasid võõrastele kujunditele erilist tähendust.

Tamla sõnul on ühte rinnalehte ilmselt ka põlvest põlve edasi pärandatud. „Eestis on neid minu teada praegu muuseumitesse jõudnud vaid kolm tükki ja kaks neist on Kõuest,” selgitas ta. „Eesti hõbedameistrite tööd saab dateerida natuke varasemaks, kui seni arvasime,” võttis ta avastuse kokku.

Tamla rääkis, et ehteid kandsid ilmselt peamiselt noored neiud, et silma paista. Samuti võis hõbedal olla eriline tähendus, sest kuldehted ei olnud Eesti pinnal väga levinud. „Me teame rahvaluulest, et hõbedal on raviv ja haavu parandav toime, küllap sellega oldi kursis,” arvas Tamla.

Ehete põhjal on võimalik spekuleerida, et Kõue kanti rajasid esimesed mõisad mitte sakslased, vaid hoopis eestlased. „Need varakeskaegsed mõisad olid suure tõenäosusega eesti ülikute elukohad, mille sakslased aja jooksul üle võtsid, või eesti ülikkond saksastus. Sakslased abiellusid eesti vanemate tütardega, naisi neil ju kaasas polnud,” arvas Eerik-Niiles Kross, ajaloohuviline ja Kõue mõisa omanik.

„Kõue on väga paganlik nimi. Otsest tõestust ei ole, aga võib arvata, et see koht oligi eestlaste käes – mõned ütlevad, et jüriööni,” rääkis ta Eesti Päevalehele.

Krossi arvates võisid ehted kuuluda näiteks jõukale kihelkonnavanemale. Ka Tamla arvates pidid ehete omanikud olema piisavalt rikkad. „Hõbe on väärismetall ja seda oli keeruline hankida, küllap said hõbedat endale lubada jõukamad ja teistest edukamad,” ütles ta.

Allikas: BNS

Foto: qvc.com

Toimetas Maarja Aljas