Foto: Reigo Jõe

3. mail kell 10 kogunevad Toompea lossi ette taas meeleavaldajad, kes soovivad, et Riigikogu ei astuks oma otsuste tegemisel üle põhiseadusest ja inimõigustest ning politsei ja terviseamet ei kuritarvitaks võimu. Avaldame teile väikese ülevaate, kus on lihtsustatud kujul välja toodud, mille eest täpsemalt täna seistakse ja mida eelnõudega seoses silmas pidada. Pikemalt seadusemuudatuse kohta saad lugeda klikkides eelnõu numbrile. Meeleavaldajad on Toompeal seisnud juba alates 31. märtsist.

347 SE – Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmise seadus (NETS)

• Politsei saaks häda- või eriolukorra raames voli kasutada vajadusel ebaproportsionaalseid sunnimeetmeid (toomine ja viimine, kinnipidamine, läbiotsimine, jne) – püüda nn “tervisekriminaale”.
• Politsei saab teha maskinõude eirajale või muude terviseameti suunitluste eirajale ebaproportsionaalseid trahve (eraisik kuni 400€, juriidiline isik kuni 13 000€).
• Tanel Kiige sooviavaldusel tahetakse lisaks kaasata ka MUPO.
• Millistel alustel, millisele teadusele ja statistikale tuginedes hädaolukord kehtestatakse?
• Kes teostab kontrolli terviseameti üle? Kes nõustab?
• Kuidas saab muuta inimeste vabadusi, tervist ja isikuandmeid puudutavaid seaduseid salastatud dokumentidele ja statistikale tuginedes.
• Bürokraatlik protsess on demokraatliku riigi toimimise eelduseks. See väldib liigse võimu koondumist erinevate üksuste või ametkondade kätte. Terviseameti ja Politsei vahel EI OLE vaja bürokraatiat vähendada. Nad on JUBA üle astunud endale antud volitustest.
• Vastavad ametnikud ON VAJA VASTUTUSELE VÕTTA ja positsioonidelt TAGANDADA.
• Maskikandmise kohustus EI OLE seaduslik ning maskinõue ei ole teaduslikult põhjendatud. Kahju on suurem, kui kasu. Kuidas saab mittekandjat diskrimineerida/trahvida?
• NAKKUSHAIGUSE TERMIN. Hetkel kehtiv sõnastus annab võimaluse ohtliku nakkushaigusena käsitleda ka ilma raskema haigestumise ja suremuseta, ainult laialdase levikuga haigust. Kuivõrd nakkushaiguse raskusastmest sõltub rakendavate intensiivsete tõrjemeetmete valik, siis peab eriti raske nakkushaiguse määratlemiseks esinema nii levimus kui ka suur oht tervisele või elule. Vastasel juhul ei pruugi rakendatavad meetmed olla proportsionaalsed. Kuivõrd NETS § 2 lg 2 p 1 kaudu määratletakse ka uudset ohtlikku nakkushaigust eriti ohtliku nakkushaiguse kaudu, siis muudatus on vajalik Covid-19-ga seotud piirangute proportsionaalsuse tagamiseks.

358 SE – Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus (MKS)

• Eelnõuga täiendatakse nakkushaiguste registri andmekoosseisu. MKS-is tehakse muudatus, mis võimaldab töödelda isiku töökohaga seotud andmeid nii Terviseametil (tegevuslubade register, nakkushaiguste register) kui ka Sotsiaalministeeriumil (tervise infosüsteem).
• Terviseamet tagab tema ülesannete täitmisse kaasatud korrakaitseorganile (politseile, mupole) vajalikud andmed registrist.
• Politseil ei ole vaja ligipääsu meie terviseandmetele mitte ühelgi juhul – see võib luua võimaluse kunstlikuks/jõulisemaks andmebaaside täiendamiseks?
• Politsei võib taaskord tegeleda nö “tervisekriminaalide” püüdmisega, kui registrites vastavad lahtrid testimise või vaktsineerimise kohta täitmata?

327 SE – Meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (MEETS)

• Kes hakkab otsustama selle üle, kui vägivaldne või kui viha õhutav mingisugune ütlemine on? Me ei oska isegi arvata, mida see kaasa toob.
• Praegu kehtiva seaduse paragrahv 19 ütleb, et üheski saates ei tohi õhutada vihkamist soo, rassilise või etnilise päritolu, veendumuste või usutunnistuse alusel. Seaduse uues sõnastuses keelataks lisaks vihkamise õhutamisele ka vägivalla õhutamine ja aluste nimekiri pikeneks oluliselt.
• See võib tähendada otsest ja kohest ohtu sotsiaalmeedia kontodele ja meie avaldatud postitustele/sisule.
• Täiendavalt võib see tuua kaasa mitmeid sanktsioone/karistusi.
• See pärsib oluliselt meie info levitamise võimalusi.
• See seab koheselt kõrgendatud ohu alla kõik meediaväljaanded, mis ei järgi peavoolumeedia narratiivi.

366 SE – Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (ABIS)

• Uus loodav universaalne biomeetrilisi andmeid sisaldav andmebaas (näotuvastus, sõrmejäljed, fotod jne.) Ligipääs sisuliselt kõigil ametkondadel.
• Eelnõuga luuakse õiguslik alus automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu ABIS asutamiseks. Praegu on Eestis korraga kasutusel mitu andmebaasi, mis sisaldavad biomeetrilisi isikuandmeid ja asuvad erinevate ministeeriumite haldusalades. Andmekogu ABIS eesmärk on luua nende põhjal keskne andmekogu, mis aitab tõsta isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise kindlust.

Soovitame lugeda ka Tarvo Alevi artiklit, kus ta avab Toompeale kogunemise tagamaid.

Foto: Reigo Jõe

Toimetas Hando Tõnumaa