Foto: Tanel Pern, CC BY 3.0, Wikimedia Commons

Möödunud aasta novembris Tartus, Tallinnas ja Viljandis toimunud “Aitab valelikust poliitikast” meeleavaldusi võib lugeda täiesti uueks ärkamislaineks taasiseseisvunud Eestis. Millisena aga näeb oma rolli ühiskonnas nimetatud liikumine ise, saame aimu järgnevast intervjuust “Aitab valelikust poliitikast” liikme ja pressiesindaja Made Luigaga.

Made, kuidas hindate 2012. aasta novembris toimunud “Aitab valelikust poliitikast” miitinguid?

Arvestades meie rahva tagasihoidlikku meelt ja tänavapoliitika kultuuri vähesust, võib neid kindlasti kordaläinuks lugeda. Pronksiöö hirmud said vast ületatud, on võimalikud ka rahumeelsed demonstratsioonid. Usutavasti pöörab järjest enam inimesi tähelepanu päevapoliitikale ja ka suuremale, üldisemale maailmapildile – on ju päris selge, et elame suurte muudatuste koidikul. Pole aga sugugi lihtne näha, kuidas asjad edasi arenevad. Sestap on inimeste huvideringi laienemine, oma isikliku elu probleemide nägemine suuremates seostes hädatarvilik.

Millist tagasisidet saite osalejatelt?

Tagasiside oli enamasti positiivne: kiideti rahulikku, sõbralikku ja liigse agitatsioonita õhkkonda, samas oli nurinaid, et kõnede osa oleks võinud olla sisukam ja läbimõeldum. Oskan sellele vaid vastata, et korraldajad olid tavalised inimesed, kellel puudus massiürituste organiseerimise ja läbiviimise kogemus ja seda arvestades läks kõik ikkagi üle ootuste hästi. Korraldusliku poole pealt sai kindlasti selgemaks, kuidas oleks saanud ja saaks edaspidi paremini ja efektiivsemalt toimetada.

Aga võimulolijatelt?

Nende poolt üritati kindlasti teemat pisendada ja näidata vales valguses – eelkõige kui majandussurutises inimeste väsimust –, kuigi sõnum oli selgemast selgem: me nõuame ausust ja tehtud väärtegude eest vastutuse võtmist. Praegu näib olevat jätkuv tendents nii hartat kui ka meeleavaldajaid naeruvääristada, kujutades neid tühise ja mööduva episoodina.

Tallinna miitingul osalesid ka Harta 12 algatajad. Kuidas on AVP nendega seotud?

AVP ja Harta 12 liikumised on kaks täiesti erinevat asja ja ei olnud üksteise olemasolust alguses üldse teadlikud. Ka meil oli plaan koostada sisukam tekst ja koguda sellele allkirju, kuid jäime nii sõnastuse- kui ka ajahätta. Siis kuulsime, et selline tekst on juba olemas, koos nimekate allkirjadega. Harta 12 sisu lugesime samamoodi esmakordselt meediast nagu kõik teisedki. Sealt edasi hakkasid juba sündmused arenema sümbioosis, meeleavaldus andis hartale suurema kõlajõu, ja vastupidi.

Kas Rahvakogu võib lugeda mingis mõttes ka AVP nn töövõiduks?

Rahvakogu võib lugeda Harta 12 töövõiduks, Marek Tamme Jääkeldris peetud sõnavõtus olid ära sõnastatud kõik need peamised printsiibid, mille järgi Rahvakogu protsess praegu kulgeb. Päris kindlasti ei olnud AVP-l jääkeldrisse minnes teada, mida seal arutatakse või kuhu suunda protsess liigub.

Pidasin siin silmas pigem seda, et kui AVP ei oleks võimendanud Harta 12 häält, kas siis oleks jõutud presidendi ümarlauani ja sealt edasi Rahvakoguni? Muidugi on see kõigest spekuleerimine, aga ikkagi tahaks teada teie arvamust.

Ma arvan, et meeleavaldusel oli väga suur roll nende protsesside toimumises. Iseasi, et see ei olnud meeleavaldajate eesmärk. Sündmused toimusid toona ju forsseeritud kiirusega, andmata aega aru pidada – ka AVP aktivistide hulgas olid tõsised arutelud, kas pakutud kutse vastu võtta, siiski otsustati viimase kasuks. Kindlasti ei ole Rahvakogu algatus halb, kuid paljuski küsitavad on selle toimimisprintsiibid.

Kui tõenäoliseks peate, et Rahvakogu kaudu meie poliitikamaastikul midagi drastiliselt muutuks?

Mitte liiga tõenäoliseks. On hea, kui mõni nendest ettepanekutest jõuab riigikokku arutlusele, veel parem, kui ka vastu võetakse ja jõustub, kuid suurt usku minul isiklikult sellesse ei ole. Mulle tundub, et riigi olukord tervikuna on nii hull, et mõne seadusemuudatusega ei ole võimalik tekkinud probleeme leevendada. Samas annan ma endale ka sellest aru, et kõik seadusemuudatused peavad olema väga hästi läbikaalutud ja põhjendatud, kuna nende tagajärgi saab näha alles pikema aja pärast.

Millised on veel olulisemad (ja valulisemad) teemad Eesti rahva jaoks, mis AVP-le on silma jäänud?

Riik ei väärtusta oma rahvast; arvult on meid vähe, igale inimesele peaks leiduma väärikas rakendus ühiskonnas ja see, et see nii ei ole, et suured inimrühmad on tööta või alamakstud tööl, tekitab situatsiooni, kus mingid kinnitused sellest, kui hästi meil statistiliselt läheb, enam ei tööta. Päris kindlasti ei saa seda käed rüpes pealt vaadata. Usutavasti on tugevnev kodanikualgatus, vastastikune abi ühiskonna sees, teravatest probleemidest rääkimine ja neile lahenduste otsimine need märksõnad, mida ma esile tõstaksin.

“Aitab valelikust poliitikast” tegemistega saad end kursis hoida, lugedes nende blogi  või facebooki .

Mariann Joonas