Kuna meid igasugused kiirguse teemad väga huvitavad, hakkasime uurima, kas mõni erakond/valimisliit ka wifi ja mobiiltelefoni kiirguse ohtlikkusega tegeleb. Olgem ausad, see ei ole mingi vandenõuteooria – elektromagnetsaastega kaasnevatest tervisemuredest räägivad sajad uuringud ja Eestis tegeleb teemaga igapäevaselt näiteks TTÜ lektor Tarmo Koppel. Wifi ja muud kiirgused on levivad pea terves Eestis, ometi ei pea enamus valimisprogramme oluliseks terviseteemade juures seda puudutada. Erandiks on Eesti Ellujäämise erakond, kelle programmist leiab veel mõndagi huvitavat. Näiteks tahavad nad Tallinnasse rohkem trammiliine, (tasuta) parkimiskohti ning keelata erafirmadele parkimistrahvide tegemise, pluss veel ridamisi tervise- ja loodussõbralikke ettepanekuid. Kiirguse teemadega tegeleb ellujääjate juhatuse liige Liis Ellert ja temaga järgnevas intervjuus juttu teemegi.

Liis, räägi veidi endast, kes sa oled ja kust sa tuled?

Kes ma olen? Osa suurest mängust, mida me nimetame reaalsuseks…

Olen sündinud ja suurema osa oma elust elanud Tallinnas, ent alati olen ihanud maale. Ja elu korraldaski nii, et neli aastat tagasi kolisin Tallinnast 150 km kaugusele, ühte väiksesse hajakülla keset metsi ja põlde. Idüll. Kuigi tundub, et elan nüüd mitu elu korraga, sest neid rolle, mida täidan, on kogunenud palju ja kõik on võrdselt olulised. Aga küllap siis on aeg selline.

Miks otsustasid astuda poliitikasse?

Kõigepealt – ma ei ütleks, et ma olen astunud poliitikasse, sest uue loodava Eesti Ellujäämise Erakonnaga me ei tegele mitte po(-)liitikaga ehk poolikute liidete ja lahendustega, vaid terviklike lahenduste ja algpõhjustega – seepärast nimetame seda teliitikaks. Veidi meelevaldne sõnamäng, aga meile see lähenemine meeldib ja oleme võtnud selle enda põhimõtteks.

Ausalt öeldes poleks ma kunagi uskunud, et liitun mõne erakonnaga ja veelgi enam – kandideerin valimistel! Aga ma ei saa ka enam lihtsalt niisama istuda, käed rüpes, ja pealt vaadata, kuidas vanker tasapisi kraavi veereb, eriti kui mõistan, et niiviisi juhtub, ja olen kindel, et olukorda on võimalik päästa. Paljud näevad, aga ei mõista, mõned ka mõistavad, kuid neil pole väge, julgust või lootust midagi ette võtta… Ja seda enam peavad tegutsema need, kes näevad, mõistavad ja ei karda.

Kahtlen siiani, kas üheskoos samas poliitika-supipotis olles on üldse võimalik midagi muuta, ent erakonnana tegutsemine annab igal juhul palju suurema kõlapinna oma seisukohtade avaldamiseks ning inimesteni jõudmiseks ja ellujäämisliikumisse haaramiseks (erakonna kõrval on olemas ka apoliitiline Eesti Ellujäämisliikumine). Me teame, et suudame muutusi esile kutsuda, sest me ei ole tavapärased poliitikud, vaid oleme ausad, aatelised ja meie peamine eesmärk on – nagu nimigi ütleb – eestlaste ellujäämine. See ei tähenda, et ellujäämine eeldaks tingimata allumist, alistumist, orjalikkust – vastupidi, orjana me ellu ei jää, selle tõestuseks piisab vaid heita pilk meid ümbritsevale…

Seepärast on meil ühiskonnas kiiremas korras vaja muutusi – mõttemustrites, väärtushinnangutes, energeetilisel tasandil. Esikohale on vaja seada INIMENE ja alles siis tuleb kõik muu. See on meie erakonna peamine väärtus, mis kehtib nii majanduses, keskkonnapoliitikas, sotsiaalpoliitikas, hariduses…

Haldad kiirgusinfo.ee lehekülge. Millal ja kuidas selle teemani jõudsid?

Kiirgusteemade juurde jõudsime kaasaga läbi isikliku elu, kui 2014. aastal hakati meile kaugloetavat elektriarvestit paigaldama. Teadsime, et kuna elame maal, siis paigaldatakse arvesti, mis edastab andmeid juhtmevabalt ehk GPRSiga. Selleks ajaks oli meil juba piisavalt infot, et mobiilikiirgus ei ole ohutu ning mu kaasa oli juba varasemalt märganud, et ta on mobiilidele ja wifile tundlik.

Alguse sai kirjavahetus Elektrileviga, mis pole lõppenud siiani. Samuti oleme sel teemal esitanud kaebuse Euroopa Komisjonile, mis on hetkel menetluses. Eestis kehtestatud kohustus leppida tehnilise seadmega, mis tekitab vähkitekitavat kiirgust, rikub und ja on seotud ka muude tervisehädadega, lisaks on häkitav ja manipuleeritav, ei ole lihtsalt põhiseadusega kooskõlas.

Kuna infomaterjali, mis tundus olevat äärmiselt oluline võimalikult paljudele jagada, kogunes aina rohkem, käivitasime 2014. aastal kaasaga Kiirgusinfo.ee veebilehe. Sellega tegeleme peamiselt kahekesi jõudumööda kuni tänaseni, suurema kambaga oleme tõlkinud ka filme ja saateid, mis samuti on Kiirgusinfo lehel üleval. TEADLIKKUS on võti muutusteks ja seepärast on kiirgusteemaline teadlikkuse tõstmine meie missiooniks.

Sellega seoses asutasime ka MTÜ Kogukonna Hüvanguks, mis koondab inimesi, kes sama teema pärast südant valutavad, ning ka neid, kes on elektromagnetväljadele tundlikumad kui teised – ehk elektroülitundlikke.

Kui palju eestlased sinu arvates selle teemaga kursis on?

Kahjuks näen siiani, et Eestis on teadlikkus elektromagnetväljade tervisemõjust väga vähene – inimesed suruvad ikka veel mobiiltelefoni vastu pead (kuigi isegi telefoni kasutusjuhendis on kirjas, et telefoni tuleb hoida kehast mõni cm eemal), sülearvuti pannakse sülle – mul jooksevad hirmujudinad üle selja, kui seda näen, eriti kui lapsed nii teevad! Ei tohi, see on steriliseerimine! Ning mobiiltelefoni kasutamise ja ajukasvajate seos on nüüdseks kindlalt tõestatud – mida kauem on mobiili kasutatud, seda suurem on vähirisk. Ma ei suuda uskuda, et Eesti inimesed seda ei tea ning ignoreerivad järjekindlalt kõiki hoiatusi. See on nagu ajuprogrammeering, mis takistab teatud infot vastu võtmast.

Samuti ei teata üldjuhul midagi wifi-kiirguse kahjulikkusest ning lastakse ruuteril tiksuda ööd ja päevad, kiiritades nii end kui teisi. Ah et wifi on inimõigus? Selle peale ei saa ju ometi ükski inimene tulla! Inimõigus on eelkõige õigus tervisele, õigus elule… Kui wifi seda kuidagi ei riivaks, siis olgu pealegi, aga täna näitavad ümberlükkamatud tõendid täpselt vastupidist – tehislikud elektromagnetkiirgused tekitavad organismis oksüdatiivset stressi, mis toob kaasa juba tõsisemad tagajärjed, nagu vähk, viljatus, DNA kahjustused. See ei ole naljaasi ja kui me kohe praegu väga jõuliselt neid arenguid ei peata, oleme peatselt selle tsivilisatsiooni hävitanud.

Mis on sinu jaoks kiirguse juures praegu kõige olulisemad teemad seoses Eestiga?

Kõigepealt kooliwifi. Olukorras, kus on teada, et wifi-kiirgus on kahjulik, eriti lastele, on absurdsus, et riiklikul tasandil käib mäng ainult ühte väravasse ning wifi-kiirguse kahjulikkusest ei ole justkui keegi midagi kuulnud. Või siis on digipädevus selline võlusõna, mis peaks nullima kõik riskid? Kahjuks pole see tõsi. Lisaks kiirguse kahjulikule mõjule seonduvad laste liiga varase ekraanidega kokkupuutega kehalise arengu probleemid, mis kaasnevad sundasendi ja vähese liikumisega, samuti sotsialiseerumise raskused ja aju arengu häired ning sõltuvushäired – räägitakse ekraanidest kui digitaalsest heroiinist ning nn nutiajastu lapsi ohustab digitaalne dementsus, nagu seda on juba mitmed teadlased sõnastanud.

Teadusuuringuid arvestades on mitmed riigid koolides wifi keelanud või piiravad seda, Eesti aga liigub täpselt vastupidises suunas. USA biokeemia emeriitprofessor Martin Pall, keda me intervjueerimas käisime, ütles, et see on hullumeelsus, mida me koolide wifistamisega teeme: “Me liigume väga kiiresti väga vales suunas.”

Ja 5G tehnoloogia, millest on tehtud justkui helesinine unistus, mille saabumist keegi ära oodata ei jaksa… Miks keegi ei räägi sellest, kuidas 5G tervisele mõjub? Kas me üldse teame seda? Uuringuid on vähe, pikaajalistest ei saa veel loomulikult rääkidagi. Küll aga on 5G sageduste mõju inimestele uurinud sõjaväelised uurimissasutused ning nende info põhjal tähendab see sisuliselt praepanni… Väga intensiivne kiirgus neeldub naha pealmistes kihtides ning higinäärmed muutuvad antenniks. Kas tõesti on inimesed valmis seda kõike taluma kiirema andmesideühenduse, asjade interneti ehk värkvõrgu, iseliikuvate autode ja aina digitaalsemaks muutuva elu nimel? Mis siis lõpuks kõige olulisem on? Siin on üks teema, mis näitab ilmekalt, kuidas inimene on kuidagi unustatud… muutunud jäänukiks, kes oma tundlikkuse ja pretensioonikusega takistab tehnoloogia arengut. Me ei suuda enam aduda seoseid ega panna eri elemente tähtsusjärjekorda. Maailm on pea peale pööratud.

Mida sinu arvates tuleks sel alal kindlasti kiiremas korras ette võtta?

See arulage kiirguste lisandumine tuleb viivitamatult peatada ja inimesed maa peale tagasi tuua. Kuhu me tormame? Seal pole muud kui kuristik. Ma ei ütle, et viskame kõik mobiilid minema, lülitame interneti välja ja kolime tagasi koopasse, aga asetame inimese esikohale! Uurime, kuidas see tehnoloogia tema tervisele mõjub ja otsustame, millega me oleme nõus riskima ja millega mitte. On olemas sidetehnoloogiad, mis ei tööta mikrolainega ja on inimestele ohutu(ma)d – arendame neid ja võtame need kasutusele praeguse kahjuliku asemel. Seni aga on äärmiselt oluline kaitsta lapsi! Nutiseadmed ei ole lapsehoidjad ega lapse roosilise ja eduka tuleviku tagatis. Kõik taandub inimeste teadlikkusele. Seni, kuni selle teemaga tegelevad paar inimest MTÜst Kogukonna Hüvanguks ja Kiirgusinfo.ee, jääb meie hääl vaikseks. On möödapääsmatu, et igaüks peab võtma vastutuse enda ja oma lähedaste elu eest – vii end kurssi sellega, mis meid ümbritseb, kuidas see mõjub ja otsi lahendusi, et neid riske maandada.

Ma tean, et me kõik suudaksime maailma muuta. Kuivõrd hullumeelselt kõlab üleskutse – ärgake üles!? Just niiviisi ma mõtlen pea iga päev, kui näen inimesi, kes ei adu enam reaalsust, seda mängu, mida meiega mängitakse… Tahaksin öelda – ära mängi kaasa! Ava oma silmad ja näe, mis toimub! Me oleme inimesed, meil on vägi. Aga seda tuleb osata kasutada. Kuni me edasi magame, siis jätkub kõik nii, nagu see on planeeritud.

Mida saaks igaüks väga lihtsat teha, et kodus kiirgust vähendada?

Annaksin siinkohal 5 soovitust kiirgushügieeniks:

1. Mida kaugemal, seda parem! Hoia kõiki kiirgavaid seadmeid endast nii kaugel, kui võimalik. See tähendab ka seda, et ära hoia mobiili vastu pead, ei kõne ajal ega kõne ühendamise ajal (siis on kiirgus kõige võimsam). Oluliselt ohutumad alternatiivid on valjuhääldi, õhutoruga kõrvaklapid (tavalised traadiga kõrvaklapid võivad olla isegi ohtlikumad!) või retrostiilis telefonitoru (a’la selline), mis jätavad kiirgusallika kehast kaugemale.

Samuti ära kanna mobiili oma taskus, vööl vm keha vastas, kuna mobiil võtab pidevalt mastiga ühendust, kiiritades samal ajal sinu keha. Siin kaitseb sind lennurežiim.

2. Sülearvuti ei käi süles! Pane see lauale või kui lauda ei ole, siis nii kaugele oma kubemepiirkonnast kui võimalik. Kubemepiirkonda ei kaitse sellist paksu luud nagu kolju ning sealsetes pehmetes kudedes neeldub kiirgus veelgi paremini. Selles nähakse aina levinumate viljakusprobleemide üht olulist põhjust (nagu ka mobiili püksitaskus kandmises).

3. Väldi wifit! Wifi on võimas nähtamatu kiiritaja. Wifi töösagedus 2,4 GHz on meie kehale kõige tugevama mõjuga (sel põhjusel töötab ka mikrolaineahi samal sagedusel), seepärast, kus vähegi võimalik, asenda wifi kaabliga internetiga. Lülita wifi välja oma mobiilil ja sülearvutil alati, kui sa seda parasjagu ei vaja, samamoodi wifi-ruuter – vähemasti ööseks, et anda kehale võimalikult elektrosaastest puhas keskkond taastumiseks ja rakkude remontimiseks. See tähendab, et ka mobiil peaks olema öösel voodist võimalikult kaugel, veelgi parem – lülita see lennurežiimile.

4. Väldi õhtuti ekraane või vähemalt kasuta siis kollaseid või oranže prille, mis kiirgava sinise valguse blokeerivad. Abiks on ka tasuta arvutiprogramm flux. Sinine valgus ajab sassi meie organismi ööpäevarütmi ja takistab melatoniini teket, mis on hea une jaoks ülioluline, lisaks ka võimas vähivastane hormoon.

5. Hoia lapsi ekraanide ja kiirguse eest! Lapsed on kiirguse mõjudele tundlikumad kui täiskasvanud. Samuti on uuringud tõestanud, et mida pikem on kiirgusega kokkupuute aeg, seda suurem on tõenäosus vähkkasvajate ja muude tõsiste terviseprobleemide tekkeks.

Ka rasedad peaksid nii palju kui võimalik vältima kokkupuudet elektromagnetkiirgusega, kuna lootevesi võimendab kiirgust ja seepärast on kiirgus lootele kõige kahjulikum.

Vaata ka: Kiirgusinfo.ee 

Fotod: ellujaamiserakond.ee, Shutterstock

Küsitles Mariann Joonas