Foto: tallinkhotels.com

Telegram avaldab anonüümseks jääda soovivate Tallinki töötajate ülevaate ettevõttes toimuvast. Proovisime loo juurde saada ka Tallinki hotellide juhi Taavi Tiiveli kommentaari, kuid ta ei ole nädala jooksul meie kirjadele vastanud. Ootame tema kommentaari endiselt, et hea ajakirjandustava kohaselt ka tema enda ja Tallinki poolse seisukoha saaks avaldada. Seni aga pakume lugemiseks murelikku seisukohta sellest, kuidas näevad seal toimuvat töötajad. Kirja autorid pöördusid meie poole seetõttu, et teised väljaanded keeldusid nende lugu üldse kajastamast.

Tere, armas Eesti rahvas!

Ettevõtte Tallink pereliikmetena soovime edastada informatsiooni sellest, kuidas meil asjad tegelikult toimuvad. Teadaolevalt teenis massöör-kehahooldusspetsialist veebruaris täiskohaga töötamise eest Tallinki hotellis veidi üle 400 euro. Kas selline palk on Eesti mainekas firmas töötavale spetsialistile sobiv? Olgu öeldud, et ajavahemikul jaanuar 2006 kuni detsember 2013, mil tarbijahinnaindeks on tõusnud 38,2%, on põhipalk paljudel Tallinki maapealsete struktuuride töötajatel jäänud samaks. Laeva töötajate põhipalgad on sellel ajavahemikul tänu Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu (EMSA) tublile tööle tõusnud umbes 55–60%.

Olles kursis faktiga, mille kohaselt kosmeetikute avaldus palgatõusuks visati Hera Salongi (TLG Hotellide struktuurüksus) juhataja poolt prügikasti, otsustasid paljud oma õiguste eest seismiseks ning õiglasema töötasu ja -tingimuste eest võitlemiseks liituda EMSA-ga. EMSA, kes tegeleb nagunii Tallinki meremeeste õiguste eest seismisega, on mõistlik valik, sest kes siis veel kui mitte EMSA võiks tegeleda kõikide Tallinki töötajate huvide esindamisega. Paraku TLG Hotellide juht Taavi Tiivel ei arva, et hotelli töötajad sobivad kuuluma EMSA-sse. Hr Tiivel võib ju jääda oma põikpäise arvamuse juurde, kuid tegelikkuses on töötajatel õigus kuuluda mis tahes ametiühingusse, mis suudab nende huve esindada. Kõige kurioossem kogu loo juures on fakt, et Tallinki algatusel on loodud Hotellitöötajate Ametiühing (HA), millega tööandja meelitab töötajaid liituma. Kui võrrelda nüüd seda olukorda maja ehitamisega, siis oleme seisus, kus ehitustöid teostav firma tahab teha iseendale ehitusjärelevalvet. Kas selline käitumisviis on demokraatlikus kodanikuühiskonnas lubatud? Kindlasti mitte!

Tallink on oma kokkuhoiupoliitikaga ületanud igasugused humaansuse piirid. Vähe sellest, et tööandja ei taha töötajatele maksta väärilist tasu, koonerdatakse ka väga ebasobivates kohtades. Näiteks käsib Hera Salongide juhataja töötajaid alanud Brasiilia kampaania raames spetsiaalset Sothyse kvaliteetset isepruunistuvat toodet lahjendama odava kreemi ja õliga lausa kümnekordselt. Eesrindlik ja eksklusiivne ettevõte ei tohiks taolist räiget klientide petmist endale lubada. Vaevalt et kliendid sellise suhtumise osaliseks saades seda salongi enam külastavad. Kuidas on võimalik, tuginedes Tallinki põhiväärtustele (professionaalsus, pühendumus, koostöö ja rõõm), realiseerida Tallinki eesmärki (kliendikeskne suhtumine), kui Tallinki juhtkond ise näitab üles töötaja- ja kliendivaenulikku suhtumist?

Kas on normaalne olukord, kus kokkadelt võetakse igakuiselt palgast maha 40 eurot, mille põhjenduseks tuuakse Tallinki juhtkonna poolt, et see on n-ö toidu maitsmise maks? Muuseas, Pirita TOP SPA Hotellis said töötajad toidumürgituse, kuna tööandja pakkus riknenud toitu. Me võime vaid spekuleerida selle üle, miks seda tehti.

Kellelgi ei saa olla selle vastu midagi, et töötajate tööruumid asuvad keldrikorrusel. Küll aga on murettekitav olukord, kus kliendid ja töötajad kurdavad õhupuuduse üle. Juhti on probleemist teavitatud, kuid ainukese lahendusena toodi ruumidesse ventilaatorid, mis panevad õhu ringi liikuma, kuid ei taga tööruumi vajalikku õhuvahetust 7 l/s inimese kohta (töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite parameetrite mõõtmine). Juhi sõnul puuduvad korraliku ventilatsioonisüsteemi väljaehitamiseks ressursid. Võib-olla peaks ettevõtte omanikud ja aktsionärid, enne kui nad miljonite eurodena dividende välja võtavad, uurima, kas on pakilisemaid ja olulisemaid vajadusi, nagu näiteks töötajate tervis ja klientide heaolu, millele on vaja enam tähelepanu pöörata? Kas kliendile piisab võltsist naeratusest? Kehvades töötingimustes on peaaegu võimatu siiralt naeratada, kui meil pole oma külalistele pakkuda isegi normaalsetele tingimustele vastavat õhku…

Tallinki hotellide koristajad kasutavad tööülesandeid täites tööandja korraldusel ohtlikke puhastusvahendeid: Rapido ja Plus Cloor. Kõne all olevate kemikaalide käsitsemine eeldab spetsiaalriiete ja -maski kandmist. Pika lunimise peale anti töötajatele tavaline tolmumask, mille ülesanne paraku ei ole kaitsta mürgiste keemiliste ühendite eest. Mürgiste koristusvahendite käsitsemine on põhjustanud ninaverejookse, peavalu ja oksendamist, kusjuures kaks töötajat on silmaallergia tõttu töölt lahkunud.

Toome veel ühe näite, mille põhjal saab teha järeldusi, mil määral tööandja hoolib oma töötajate tervisest: Hera Salongide juhataja sunnib koristajat heleda põranda puhastamiseks kasutama kõige odavamat pesuvalgendit, mille mürgised klooriühendid tekitavad töötajale pidevalt terviseprobleeme. Mõistmatuks jääb, miks juhtkond ei võta alluvate kaebusi ja kommentaare kuulda. Odavate puhastusvahendite ohtlikud kemikaalid jäävad pärast koristusteenuse osutamist puhastatud pindadele alles ning suure tõenäosusega põhjustavad tervisehädasid nii kaastöötajatele kui ka klientidele.

Tallinki office manager saatis alluvatele järgmise kirja: “Edastan TLG Hotell OÜ juhatuse esimehe Taavi Tiiveli pöördumise ametiühingute osas. Ka minu isiklik soovitus on sellisest tegevusest mitte osa võtta. Varem või hiljem on see nimekiri osalejatest juhatuse laual ning kindlasti firma sisest arengut/karjääri silmas pidades (juhatuse lugupidamine ja poolehoid), siis see pigem sulgeb rohkem uksi, kui avab neid”. Teisiti öeldes: need, kes julgevad astuda ametiühingusse, mis reaalselt suudab liikmete eest seista, on Tallinki juhtkonna silmis ebasoosingus ning nende ametialane areng on takistatud. Kas tänapäeva ühiskonnas peab töötaja kannatama juhtide ähvardusi ja vaimset vägivalda?

Tööandja ei esita töötaja palgalehel korrektset töötundide arvestust. Selle asemel on lisatud rida, kus vastavaid andmeid kajastatakse lisatasuna. Taolist käitumist kasutab Tallink enda huvides, et töötajal poleks võimalust saada ületundide tegemise eest seadusega ette nähtud 1,5-kordset tasu. Kõlab uskumatult, aga selleks, et saada kätte väljateenitud palk, peab töötaja kasutama juristi abi. Tihti juhtub, et töötaja ei saa palka kätte vastavalt tehtud tööle. Kui töötaja pöördub juhataja poole ja ütleb, et osa tulemustasust või tunnitasust on puudu, saab ta raha tagantjärele kätte. Põhimõtteliselt varastab tööandja töötajate poolt väljateenitud raha.

Mitte vähem absurdne on juhtum, mille raames uutele töötajatele, kes asusid tööle koka ja turvamehena, pandi töölepingu vahele ka leping liitumiseks HA-ga – teiste sõnadega: Tallinki juhtkond üritab kuritahtlikult ära kasutada uue töötaja naiivsust omakasu eesmärgil. Tallinki turvaülem pressis oma alluvatelt, kes on liitunud EMSA-ga, välja informatsiooni, mida saaks kasutada hoopis HA kollektiivlepingu tarbeks. On täiesti häbiväärne, kuidas 2013. aastal parimaks tööandjaks valitud firma juhtkond oma töötajatega tegelikult käitub.

Kuna Tallink on kõik EMSA katsed läbirääkimiste alustamiseks tagasi lükanud, ei jää TLG Hotellide töötajatel hetkel ja enne ühisaktsioone muud üle, kui koostada käesolev pöördumine. Eesmärgiks on avalikkuse teavitamine tegelikust olukorrast ja õhkkonnast ettevõttes, lootuses, et ka Tallinki juhtkond mõistab, et TLG Hotelle juhitakse nii klientide kui ka töötajate suhtes vaenulikult. Kas Tallinki juhtkond jõuab arusaamisele, et:

1. tööandja peab lõpetama töötajate ja klientide väärkohtlemise,
2. tööandja peab töötajale tagama väärilise palga ning inimlikud töötingimused,
3. töötajal on õigus kuuluda ametiühingusse, mis reaalselt suudab tema huvide ja õiguste eest seista?

Tekib küsimus: miks töötajad siis ära ei lähe, kui nii halb on? EMSA-ga liitunud Tallinki töötajad soovivad tegelikku olukorda parandada. Paljudele töötajatele meeldib Eesti ühe edukama firma pereliikmena pakkuda nii välismaalastele kui ka rahvuskaaslastest klientidele kvaliteetset teenindust, teenuseid ja tooteid. Selle eest tuleb töötajaid kohelda võimalikult õiglaselt, vääriliselt ja inimlikult.

Käesolevas pöördumises on kajastatud vaid mõned näited Tallinki juhtkonna suhtumise kohta. Me arvame, et Eestis levinud mentaliteet – peidame probleemide eest pea liiva alla ja hõiskame, kui hästi kõik on, ei ole õige käitumine. On aeg hakata tegutsema, et edendada meie ettevõtluskultuuri omal maal, suhtumist töötajatesse ning nende esindajatesse. Firma maine ja töörahu huvides oleks ettevõtte juhtkonnal mõistlik arutelu ja koostöö kaudu pürgida kõiki osapooli rahuldavate lahendusteni.

Tallinki töötajad

Loe lisaks: Postimees, Äripäev, ERR

Foto: tallinkhotels.com

Loe ka sellest, kuidas antud artikkel tekitas Telegramile ühe rekordpäevadest ligi 42 000 lugejaga .

Toimetas Ksenia Kask