Illustreeriv foto: ID 321720554 © Lenar Nigmatullin | Dreamstime.com

Eile paiskus sotsiaalmeediasse lühifilm, mille eesmärk on juba eos kummutada igasugune mesimagus müügijutt, justkui saaks Eestis fosforiiti kaevandada ja töödelda loodussõbralikult ning vähese keskkonnamõjuga.

Filmis tuuakse esile mitmeid näiteid, kuidas välismaa fosforiidi- ja fosfaatväetisetööstuses on toimunud tohutuid katastroofe, näiteks Floridas asuva Mulberry fosfaatväetisetehase oma (1997) ja Nauru saare looduse kahetsusväärne rüüstamine (peam. 20. sajand).

Lisaks selgitatakse, kes hakkaks Eestis fosforiidikaevandamisest tegelikult kasu saama ja millised on võimalused selle projekti peatamiseks.

Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks, et Euroopas tuleks hakata hinnalisi maavarasid, sealhulgas fosforiiti, ise kaevandama.

Eestlaste õnneks või õnnetuseks leidub Eesti maapõues suurel hulgal fosforiiti. Eesti fosforiidi eriliste omaduste tõttu ei ole see nii radioaktiivne ega raskemetalle täis nagu Floridas, mistõttu on selle töötlemine mõnevõrra ohutum.

Põhja-Eestis on kaardistatud mitmed fosforiidimaardlad. Kõige lihtsamalt saaks fosforiidi kätte Lääne-Virumaal Toolse fosforiidimaardlast. Toolse maardla pindala on 101 ruutkilomeetrit, mis on sama suur, kui Pärnu linn.

“”Oleme analüüside käigus jõudnud järeldusele, et ilmselt on Eestis kõige mõistlikum väävelhappe või soolhappega töötlemine,” ütles geoloogiateenistuse projektijuht Lauri Joosu ERR-ile.

“Palume seda videot igaühel edasi jagada, et Eestimaal jätkuks arutelu fosforiidi kaevandamisega seotud ohtudest,” ütlevad video autorid.

Allikad: video autorid, lingid artikli sees

Toimetas Mariann Joonas