Enne kui hakata järgmise koroonaviiruse leviku laine tulles ühiskonnas uusi piiranguid kehtestama, tuleks Covid ümber defineerida ohtlikust nakkushaigusest hooajaliseks viirushaiguseks nagu näiteks Rootsis, ütles ERR-i veebisaates “Otse uudistemajast” viroloog Irja Lutsar, sest selle põhjal saab hinnata ka võimalike piirangute seaduslikkust. Ka ütles Lutsar, et inimuuringud maskikandmise tõhusust kinnitanud pole.

Valitsuse teadusnõukoja endine juht tõi näiteks, et kui Taanis viimati koroonapiirangud ära võeti, defineeris sealne terviseamet Covidi uuesti. Kui enne oli see kiiresti leviv haigus, mille vastu puuduvad ravimid ja profülaktika, siis nüüdseks on olemas nii ravimid, profülaktilised meetmed, raviteadmised kui ka vaktsiinid.

“Kõigepealt peab Eesti terviseamet ütlema, mis haigusega on tegu. Minu arvates ei ole tegu eriti ohtliku nakkushaigusega,” ütles Lutsar, lisades, et praegu on piisavalt andmeid, mis näitavad, et pigem on tegu hooajalise viirushaigusega, nagu see on defineeritud Rootsis.

Maskid võiksidki jääda soovituslikuks

Lutsar märkis, et piirangutega on alati see lugu, et neid kehtestada on kerge, aga äravõtmine on alati seotud riskidega, mida alati ei taheta võtta.

“Meie piirangud on pigem ära võetud kaks päeva hiljem kui kaks päev varem. Terve rida piiranguid oleks võinud võtta varem ära,” lausus Lutsar, ning tõi näitajaks koroonapassi kaotamise aluseks olnud maksimaalselt 25 sümptomaatilise Covid-haige haiglaravile jõudmine ööpäeva jooksul.

Kui koroonapass põhjustas ühiskonnas omajagu pahameelt, siis maskide kandmise kohustusse suhtuti mõistvamalt, kuigi seegi on omajagu vastuoluline teema, nentis Lutsar. Kui modelleeritud uuringud on näidanud maskikandmise tõhusust, siis vähesed inimuuringud seda kinnitanud pole.

Telegram tuletab siinkohal meelde, et Rootsis ei ole just sel põhjusel, et teadus maskide tõhusust ei toeta, maske ka kohustuslikuks tehtud. Maskid on olnud seal lühikest aega soovituslikud ainult täiskasvanutele, ainult ühistranspordis, tipptundide ajal.

“Mina maske kohustuslikuks ei teeks, need võiksid olla soovituslikud. (Jah,) kui viirus levib väga laialt, peaks soovitama FFP2 maske,” ütles Lutsar.

Vältima peaks meedias negatiivseid sõnumeid haiglaravi koormuse või Covid surmade kohta, eriti kui viimaste puhul ei saa lõpuni kindlalt väita, et surma põhjustas just koroonaviirus, märkis Lutsar.

Lutsari sõnul loodab ta, et sügisel piiranguid ei taaskehtestata. “2020 panin kirja, et peame õppima selle viirusega koos elama. Eesti riik on selle strateegia valinud, me ei ole nullstrateegiat tahtnud valida,” lausus ta.

Huvitav, et aina enam avaldatakse ka peavoolud neid seisukohti, mida Telegram jagas juba 2020. aastal ja mis tol korral vandenõuteooriateks kuulutati.

Allikas: ERR

Foto: Kairit Leibold / ERR

Toimetas Mariann Joonas