Tartu ülikooli füsioloogilise genoomika professori Sulev Kõksi sõnul läheb teadustegevuse arendamiseks vaja vähemalt kümmekond kloonvasikat ning Eestis on transgeensete vasikate kloonimine juba nii tavaline asi, et seda tehakse Eesti maaülikooli laboris regulaarselt ja kaks korda nädalas, vahendas ETV saade “Ringvaade”.

Juunikuus sündinud Eesti esimese kloonvasika Juuni surm oktoobri alguses tuli Kõksi sõnul ootamatult: “Juuni oli jätkuvalt suhteliselt sageda arstliku järelevalve all ja õhtul kell kaksteist oli ta veel elus. Tema kõik parameetrid olid normaalsed. Hommikul seitsmest leiti, et ta on hukkunud.”

Tema sõnul kloonimisprotsess jätkub ning varsti sünnib loodetavasti juba kaks järgmist kloonvasikat. Esimene neist peaks sündima juba veebruaris.

Eesti maaülikooli peaspetsialist Monika Nõmm selgitas, et kogu kloonimise katsematerjal tuleb Valga või Rakvere tapamajast, mille töötajad koguvad maaülikoolile tapale viidud loomade seest võetud munasarju.

“Kunstlik elu algab tapamajast. Me võtame seda nii, et me oleme väikestviisi taaskasutuskeskus. Kui kellegi väga toreda ja hea lehma elu saab läbi ja ta viiakse tapamajja, siis meie saame oma tehnoloogiate abil ta taas ellu tuua tagasi,” lisas Nõmm.

Novembri alguses kuulutati esimese transgeense kloonvasika projekt Eesti Maaülikooli aasta teoks.

Allikad: ERR, EMÜ

Foto: ekraanikuva / Youtube

Toimetas Mariann Joonas