Eelmise nädala alguses oli Haapsalu lähedal maavärin. TTÜ rakendusgeoloogia õppetooli dotsent ja Eesti Geoloogiakeskuse juhtivteadur Heidi Soosalu avab maavärina tagamaid, vahendab ERR.

Esmaspäeval oli Haapsalu lähedal maavärin. Kui tugev see oli?

Maavärinate suurust hinnatakse kahel viisil. Vabanenud energiat kajastav magnituud arvutatakse seismogrammidelt mõõdetud laineamplituudi järgi. Haapsalu lähedal toimunud Ridala maavärin oli nõrk ja selle magnituud oli vaid 1,0.

Intensiivsus hindab maavärina mõju inimestele, hoonetele ja ehitistele. Seda mõõdetakse 12-astmelisel skaalal (I-XII). Ridala maavärina maksimaalne intensiivsus oli tagasihoidlik, I-II ehk lähialadel mõned inimesed tundsid, aga paljudele jäi see märkamatuks.

Võrdlusena võib tuua 11.03.2011 Jaapanis toimunud hiidmaavärina, mille magnituud oli 9,0. Selles vabanes 1012 korda ehk triljon korda rohkem seismilist energiat kui Ridala maavärinas.

Millal on oodata järgmist maavärinat?

Statistiliselt on Eesti alal oodata väikest maavärinat (magnituud <3) keskmiselt üks kord kahe aasta jooksul. Võib aga olla maavärinarohkemaid ja -vaesemaid perioode. Eelmine Eesti maavärin tuvastati 6.11.2006. Maavärinate täpne prognoosimine on väga suur väljakutse ja praeguse tehnoloogia juures üldjuhul võimatu. Prognoosimeetodid põhinevad tõenäosustel.

Kas maavärina prognoosimist ja analüüsimist on võimalik Eestis õppida?

Seismoloogiat erialana ei ole Eestis võimalik õppida. Huvilistele soovitan hankida endale siin tugev taust füüsikas ja geoteadustes ning minna edasi välismaale õppima, näiteks Põhjamaadesse.

TTÜ erialadest oleksid kasulikud õppesuunad maateadused, geotehnoloogia ja tehniline füüsika. Veel võib öelda, et globaalselt on inseneerias tähtis rakendus maavärinakindel ehitamine. Selle jaoks kuluvad hästi ära tehnilise kalduvusega õpingud, juba mainitutele lisaks ka ehitusteaduskonnas.

Allikas: ERR

Toimetas Mariann Joonas