Tallinna halduskohus rahuldas teisipäevase otsusega 56 isiku kaebused, kes vaidlesid valitsuse mullu kehtestatud koroonapiirangute ja piirangutest päästvate nõuete vastu. Kohus leidis ka, et osa NETS-i punkte on põhiseadusega vastuolus.

Madise ütles, et tal on hea meel, et halduskohus nii põhjaliku (otsus on pea 100 lehekülge pikk – toim.) otsuse langetas ja näitas, et eraisikutel on mõtet piirangute vastu kohtusse pöörduda.

Õiguskantsler avaldas lootust, et avalikku arvamust ei suunata võimaliku järgmise laine puhul jälle piirangute kehtestamise suunas: “Inimesed, kes epidemioloogiat väga hästi tunnevad, ütlevad, et see ei oleks enam sisuliselt väga põhjendatud ja ka tervishoiusüsteemi töövõimet hinnatakse pisut teisiti, kui seni on tehtud ja seda näeb ette ka sotsiaalministri määrus. Nii et esiteks oleks väga oluline, et avalikkus valitsuselt piiranguid enam ei nõua, kui uus laine tuleb, ja et valitsus neid ka ei kehtesta.”

Kehtiv NETS läheb nüüd halduskohtu otsusega riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve tegemiseks. Madise hinnangul pole ka kõik NETS-i kavandatavad muudatused piisavad ning seetõttu tuleks seadus täiesti uueks kirjutada.

“Fakt on see, et kui antakse valitsusele veel laiemad võimalused kehtestada kogu ühiskonnale veel laiemad piirangud, kui need olid seni, siis küllap tuleb põhiseadusliku järelevalve korras see asi vaidlustada,” ütles Madise.

Madise märkis, et kui inimeste põhiõigusi ja vabadusi piiratakse, siis peab sellel olema legitiimne eesmärk.

“Nii nagu kohus seda ka ütles, siis kindlasti on selleks inimeste raske haigestumise ja surma vältimine. Haiglate ja muu tervishoiusüsteemi tegeliku ülekoormus vältimine – need eesmärgid on kindlasti kohased. Edasi tuleb mõelda, kas üks või teine piirang tõesti on hädavajalik selle eesmärgi saavutamiseks või tegelikult on need kohustused ja piirangud seatud pigem sellepärast, et avalik arvamus neid soovib või on seal mõni teine motivatsioon kui ametikult öeldud,” lausus õiguskantsler.