Foto: Telegram

“Maailm vajab tõesti hädasti rohkem Astrid Lindgreneid,” kommenteeris tänast Mariann Joonase kõnet üks Telegram.ee lugeja. Toome teieni 3. veebruaril Rüütelkonna hoone ees toimunud koroonameetmete vastasel ja inimõiguste ja põhiseaduse poolt toimunud meeleavaldusel peetud Telegram.ee peatoimetaja sõnavõtu.

Vaata videot või loe allolevat kõne mustandit:

Tahan oma tänases sõnavõtus rääkida lastest ja juhatan selle sisse mõne katkendiga Artur Alliksaare luuletusest „Veendumus“

Ainult lapsed suudavad suudelda valgust.
Ainult lapsed suudavad naeratada nii, et selles
pole nukrust.
Ainult lapsed võivad süleleda kevadet.
Ainult lapsed võivad nautida maailma nii, et see
ei tee kellelegi valu.

/—/

sinu pisarate nimel, mille eest pole kuhugile peitu minna,

/—/
elu kõikvõimsuse nimel,
armastuse nimel, mis ei talu tardumust,
anun sind,
ära tee lapsele oma hinges haiget.

Lapse õiguste konventsioonis on sätestatud, et igasugustes lapsi puudutavates ettevõtmistes tuleb esikohale seada lapse huvid. Eesti Vabariik ühines selle konventsiooniga aastal 1991.

30 aastat hiljem teame me, et enesetapp on Eesti noorte number üks surmapõhjus. Kuna enesetapule tavaliselt eelneb mingis vormis vägivalla kogemine, stress või depressioon, siis lapse huvisid esikohale seades ja arvestades Eesti laste ja noorte nr 1 surmapõhjust, ei tohiks neile mitte mingil juhul juurde tekitada mitte üheski vormis vägivalla või stressi kogemist.

Covid-19 ei ole lastele ja noortele valdavalt eluohtlik. Millegi pärast kaalub meie valitsus võib-olla 14. veebruariks laste vaktsiinipassist loobumist. Kusjuures teadusnõukoda oleks lastel kaotanud koroonapassi nõude vaid väliüritustel. Ahsoo, et vaktsineerimata laps võiks värskes õhus uisutama minna? Endiselt käib koolides laste laustestimine, paljudes koolides on lastel maskikohustus. Juba on teada, et vaktsineerimine-testimine ja maskid on tekitanud pingeid ja kiusamist laste endi ning laste ja õpetajate vahel jne.

Ma püüan oma tunded iga kord sellele mõeldes välja lülitada, sest vastasel juhul ma plahvatan.

MIKS on nii, et Rootsis, kus peaksid ka justkui olema targad arstid ja teadlased, on nemad KOGU selle koroonaaja olnud arvamusel, et lapsed ei pea kogu klassi nähes ennast mitu korda nädalas testima, lapsed ei pea olema distantsõppel ja mis kõige kõnekam – lapsed ei pea kandma maski! Muidugi ei pea seal maski kandma ka täiskasvanud, kui siis ainult soovitatakse seda ainult täiskasvanutele ainult ühistranspordis ainult tipptunni ajal, aga lapsed – nende elukorraldus on nii invasiivselt nagu mujal maailmas, jäänud puutumata. Rootslased ei soovita ka alla 12-aastaseid lapsi üldse koroona vastu vaktsineerida. Kui, siis ainult riskigruppi kuuluvaid lapsi.

SEST SEE KOROONAVIIRUS LAPSI EI OHUSTA JA KÕIGIS LAPSI PUUDUTAVATES ASJADES TULEB ESIKOHALE SEADA LASTE HUVID!

Huvitav, et meil siin Eestis ei ole see veel kohale jõudnud. Isegi uudiste valguses, et enesetapp on number 1 noorte surmapõhjus ja et 2021 aastal jõudis haiglasse 130 enesetappu üritanud last. 130!!! Varem on suitsiidikatsete arv terve aasta peale olnud 30.

Ja laste/noorte enesetappe on meil viimasel kahel aastal olnud ligi 20, samal ajal koroonaga seotud surmasid vaid paar.

Aga 130 enesetapukatset!

Selle peale mainitakse, et riiklik vaimse tervise tegevuskava valmib käesoleva aasta lõpuks.

No jumal tänatud! Las siis lapsed kannatavad nende piirangute all edasi, sest õnneks juba 11 kuu pärast valmib suitsiidide ennetuskava!

Selle asemel, et lõpetada lastele kõik koroonameetmed KOHE PÄEVAPEALT!!! Kas see ei peaks olema prioriteet?

Miks Rootsis saab aga Eestis ei saa?

Mis on Rootsis teisiti? Miks neil on laste heaolu esikohal aga meil mitte?

Lapsed on meie tulevik. Ja mitte selles mõttes, et kunagi nad kasvavad suureks ja siis nad loodetavasti on targemad kui meie. Ei, lapsed on meie tulevik täna.

Artur Alliksaar tõi oma luuletuses välja lapse olemuse essentsi – siiruse, päris olemise, naiivsuse.

Naiivsus ei ole rumalus. Naiivsus on iseendale avatud silmadega otsa vaatamine. Naiivsus on oma tõe elamine ilma, et sind huvitaks, mida teised arvavad.

Ma julgen arvata, et Rootsis on laste heaolu esikohal vähemalt osaliselt selle tõttu, et seal elas kunagi üks inimene, kes elu lõpuni ei kaotanud last enda sees, ei kaotanud oma loomupärast naiivsust.

Selleks inimeseks oli kirjanik Astrid Lindgren. Te võite praegu kulmu kergitada, aga kui te uurite Rootsi lähiajalugu, just päevapoliitikat, kultuurielu ja meelelahutust, siis aastatel 1945 kuni kuskil 90ndate keskpaigani oli ta aktiivse tegutsejana väga suureks mõjutajaks kogu Rootsi kultuurile.

Kirjandus, ajakirjandus, raadio, teatrid ja filmid olid täis Astrid Lindgreni tegelaskujusid, tema kodusoojust, tingimusteta õigluse eest seismist ja last austavat lähenemist.

Ta oli tohutuks mõjutaks kogu Rootsi rahvale, sest lisaks relvitukstegevale naiivsusele oli tal ka väga vahe mõistus ja terav keel. Võimalik, et paljud eestlased ei teagi, aga viimased 30 aastat oma elust oli ta ka poliitiliselt aktiivne ja algatas nii mõnegi suure muudatuse.

Näiteks oli tema üks neid esimesi pioneere, kes rääkis avalikult sellisest ketserlikust mõttest, et lapsi ei tohiks lüüa.

78. aastal, kui Lindgren sai Saksa raamatukaubanduse rahupreemia, pidas ta kõne laste füüsilise karistamise vastu. Seejärel tegi ta koostööd teadlaste, ajakirjanike ja poliitikutega, et juurutada vägivallatu kasvatuse ideed. Juba aasta hiljem, 1979. aastal kehtestati Rootsis seadus, mis keelab lastevastase vägivalla. See oli esimene laste füüsilist karistamist keelav seadus kogu maailmas.

Ja kolm aastat varem, 1976. aastal õnnestus ühe ainsa terava arvamusartikli tulemusena kukutada valitsus, tervelt 44 aastat järjest Rootsis võimul olnud partei.

Astrid Lindgren on öelnud ka sellise legendaarse lause, et „poliitika on liiga oluline, et seda poliitikute hooleks jätta“.

Mida ma selle kõigega öelda tahan. – Ära mitte kunagi alahinda ühe siira inimese jõudu, kes iseendasse ja oma eesmärki usub. Üks siiras inimene suudab korda saata rohkem kui 1000 korrumpeerunud poliitikut.

Sina, kes sa oled täna siin, oledki see muutus, mida Eesti ja maailm praegu vajab ja sina oled võimeline nendele põhiseadust ja inimõigusi rikkuvatele piirangutele punkti panema. Meie kõik saame öelda koos EI PIIRANGUTELE!

Lapsed, nende siirus, headus ja usk enesesse päästavad maailma. Ja just seetõttu on meie kohustus nõuda lastele mõeldud piirangute lõpetamist. Mitte kahe nädala pärast vaid kohe praegu. Sest kui Rootsi on saanud ilma hakkama, saame ka meie!

Loen lõpetuseks paar katkendit Astrid Lindgreni raamatust „Vennad Lõvisüdamed“.

Küsisin Joonatani käest, miks ta peab minema nii ohtliku asjaga tegelema. Ta võiks ju sama hästi jääda koju Rüütli tallu tule juurde istuma ja tunda ennast mõnusasti. Aga selle peale ütles Joonatan, et on olemas asju, mida peab tegema isegi siis, kui see on ülimalt hädaohtlik.

„Aga miks ometi?“ pärisin mina.

„Sest et muidu pole sa mingi inimene, vaid lihtsalt väike rämps,“ kostis Joonatan.

Hiljem, kui Orvar oli surmasuust päästetud, ütles Joonatan: „Aga ma ei suuda ju kedagi tappa.“

„Isegi mitte siis, kui su enda elu on mängus?“ küsis Orvar.

„Ei, isegi siis mitte,“ vastas Joonatan.

„Kui kõik oleksid nagu sina,“ ütles Orvar, „siis valitseks kurjus ju igavesti!“

Kuid selle peale ütlesin mina, et kui kõik oleksid nagu Joonatan, poleks mingit kurjust üldse olemaski.

Allikas: Objektiiv.ee Youtube

Meeleavaldust saad vaadata ja kommentaare lugeda ka Telegram.ee Facebookis

Foto: Telegram

Toimetas Hando Tõnumaa