26. veebruar 2015 kell 16:02
Jätkame lühikese intervjuude sarjaga, milles usutleme Telegrami suurele aastaküsitlusele vastajate arvates kõige usaldusväärsemaid poliitikuid. Viiendana sai kõige rohkem hääli Martin Helme EKRE-st, kellega otsustasime koos üle vaadata detsembrikuus kõige rohkem lugemisi kogunud Telegrami artikli “Hando Tõnumaa: 20 ettepanekut, kuidas muuta elu Eestis paremaks” ja uurisime, mida arvab nendest ideedest tema.
1. Valimisreklaamid tuleb täielikult ära keelata.
Tuttav probleem ja soovitus, aga kuidas siis poliitik peaks massikommunikatsiooni ajastul inimesteni jõudma? Kuna meedia on pehmelt öeldes väga kallutatud, siis ei saa poliitik ju oma platvormiga inimesteni üldse jõuda. Kui võtta parteidelt suured rahad ära, siis kaovad kohe ka suured plakatid. Poliitiline reklaam on osa sõnavabadusest, sa pead saama oma sõnumit levitada sulle meelepärasel viisil ja keegi ei tohi seda ära keelata.
Põhimõtteliselt selle hoiakuga nõustun, aga olen kurb selle üle, et Eestis on poliitilist diskussiooni väga vähe. Selle üheks põhjuseks on meedia, mis ei küsi teravaid küsimusi ja tegeleb pseudoprobleemidega. Teine probleem on Eesti valija, kellele meeldivad lihtsad ja labased lubadused.
2. Riigitöötajate palgad (sh ka president, ministrid jne): kõik saaksid Eesti keskmise palga. Kui riigil läheb sitasti ja rahvas vireleb, siis ei näe ma ühtegi põhjust, miks peaks saama meie esindajad suuri palkasid. Ja ükski poliitik pole ühiskonnale olulisem kui prügivedaja, poemüüja või õpetaja.
Põhimõtteliselt olen nõus. Meie programm pakub välja mitte keskmist palka, vaid mediaanpalka. Eesti keskmine palk on 1000 euro ringis, sest käputäiel inimestel on hüpersuur kuusissetulek, kuid mediaanpalk on 700 euro ringis. Täidesaatva ja parlamentaarse osa poliitikud peaksid olema motiveeritud mitte suurest palgast, vaid sellest, et nad saavad ellu viia seda, mis on nende meelest õige.
Juhid saavad palka vastutuse eest, eriti erasektoris. Kui sul on mitusada inimest tööl ja suured käibed, siis on normaalne, et vastutav inimene saab suure palga. Vastutus ongi see, mille eest makstakse. Eesti avaliku sektori probleem on selles, et keegi ei vastuta, aga palgad on suured. Minister peaks saama korraliku juhi palga, aga kokkuvõttes on minu hinnangul avaliku sektori palgad liiga kõrged, nad ei tohiks olla kunagi suuremad kui erasektori palgad. Kõrgemate riigiametite puhul – ministrid, kantslerid, asekantslerid, asutuste ja ametite juhid – saavad kõik ilmselgelt liiga suurt palka.
Siia juurde lisaksin veel sellise vastiku asja ehk n-ö kolmas sektor – meil on tohutu hulk mingisuguseid sihtasutusi ja MTÜ-sid, kes kõik eksklusiivselt saavad ainult riigilt raha, kus on palgad veel suuremad, kui on läbipaistvas riigisektoris. See on minu meelest sisuliselt korruptsioon. Ministri palk võiks olla kolm keskmist palka, aga täna on see kõvasti rohkem. Ükski riigiettevõtte juht ei tohiks saada rohkem palka kui peaminister. Presidendi tohutu palk on samamoodi küsitav, et mille eest ta ikkagi saab seda. Kui tahad saada miljonäriks, siis mine ära erasektorisse ja tee seal nii hästi, kui oskad ja tahad.
3. Korruptsioon – tuleb teha täielik audit kõikidele praegustele ja eelmistele ministritele, juhtivatele riigitöötajatele, asutustele, maksuametile aastast 1991.
Kahe käega nõus! Kunagi ütles Inglise kuninganna Victoria, et kõik India kubernerid, kes on seal võimul olnud juba aastaid, võiks kõik varastamise eest ilma kohtuta üles puua.
Maksuametile peaks kindlasti tegema auditi. Riigieelarvel tuleks tõmmata kõik read nulli ja nullist pihta hakata. See oleks ideaalmaailm, aga nii ei juhtu kunagi. Praegu tiksub riigieelarve nii, et iga aasta on keegi sokutanud mingid reakesed eelarvesse juurde, mis järgmisel aastal hakkavad oma elu elama. Seal on juba üle 20 aasta sees olnud täiesti arusaamatud ja ebavajalikud projektid, millest hoitakse küünte ja hammastega kinni. Seal on kohutavalt palju vasakule kantimist ja siis räägitakse ausa näoga, kuidas see on riigi elu jaoks äärmiselt tähtis.
Eestis on sellise auditi tegemine äärmiselt raske, sest Eesti on niivõrd väike ja kõik on omavahel läbi põimunud. Koos on koolis käidud, ärisid tehtud ja kalal käidud. Tuleks tellida välisaudit.
4. Kaotada kõik pseudoametid – pealinna ajalehed, Tallinna TV, kinnimakstud valitsust promovad netikommentaatorid, mupo, tasuta ühistranspordi kontrolörid, statistikaamet jm bürkoraatia-ametid.
Absoluutselt! Tallinnas on tehtud suure hurraaga tohutuid koondamisi, et kaotada bürokraatiat. Selle käigus koondati palju tööd tegevaid inimesi ja tõsteti palkasid parteilistel broileritel linnavalitsuses, kus ei toimu mitte midagi. Tallinna linnas asjaajamine on muutunud täiesti kafkalikuks – see tuleks kõik puhta vuugiga laiali lükata.
5. Inimesed tagasi maale elama – käib süstemaatiline maaelu väljasuretamine.
Nõus! “Registreeri tallinlaseks ja saad bussiga tasuta sõita” kampaania tõi Tallinna väga palju raha juurde, sest väga paljud inimesed registreerisid end Tallinnasse elama. Eelarvelises mõttes oli see Tallinna linna jaoks pluss-projekt. Aga selle arvelt kannatasid väiksemad ja kaugemad vallad. Paljud inimesed tahaksid maal elada, liiklusummikutes istumine on masendav ja kõige ehedam eluraiskamine. Maal peaks olema korralik kool, majanduskeskkond, pood jm. Maaelu elavdamiseks on vaja väga suurt riigipoolset tuge, mida hetkel ilmselgelt pole.
6. Eesti kaup poodidesse – tuleks rajada kaubandussüsteem, mis võimaldaks igal talul oma saagid lihtsalt ja mugavalt kauplustesse viia. Täna on aga poodidel lihtsam võtta Poolast konteineritena sibulaid ja Eesti kaup jääb taludel mädanema.
Jah! Küsime kohe, miks on Poola kaup odavam. See on odavam, sest seal on mugav kokkuostusüsteem, mida Eestis pole. Eestis peaks olema samasugune ühistuline kokkuostusüsteem, mida riik võiks vajadusel toetada. Seda saaks ühendada “maale elama” projektiga. Mul pole midagi Poola kauba vastu, aga mõte on selles, et me hoiame raha Eestis ja inimesed Eestis. Erinevad euroliidu nõuded ja bürokraatia on aidanud maaelu välja suretada.
7. Eesti oma raha – Eestil peaks olema oma sõltumatu pank ja oma valuuta, et panna punkt üha suurenevale vaesusele. Kõik Eestis tegutsevad kommertspangad peaksid maksma 80% oma 2014. aasta kasumist ära kõigi Eesti kodanike vahel.
Selle viimase punkti osas olen skeptiline, aga põhimõtteliselt olen täiesti nõus, et Eestil peaks olema oma raha. Euro on olnud projekt, mis ei ole mitte ainult eestlasi, vaid kõiki Euroopa rahvaid röövinud. Euro on rikkust hävitav projekt, mis teeb võimatuks eestlastel jõukaks saada. Inimesed ei saa aru, et oma raha on kõige võimsam instrument majanduse suunamiseks ja kasvatamiseks. Et import oleks ekspordiga tasakaalus, on peamine põhjus, miks meil peaks olema oma raha.
8. 11. septembri terrorirünnakud – minu hinnangul peaks riik tegema kogu maailmale avalduse, et kahtleme 9/11 ametlikus versioonis ja nõuame kogu 9/11 ja sellele järgnenud sündmustele uut rahvusvahelist ja sõltumatut uurimist.
Ma ei tea, kas see on nüüd Eesti riigi võitlus. 9/11-s on väga palju kahtlasi küsimusi, aga selles ma ei kahtle, et islam on kuulutanud sõja valgele maailmale. Selles kontekstis pole kahtlust, et nad on rünnanud rohkem kui ühes kohas. Alates sellest, mis just juhtus Pariisis ja 2005. aasta Londoni pommitamised. Ma pole kunagi väga 9/11-vandenõudesse süvenenud. Mul on raske uskuda, et valitsus ise korraldab, kuni ei ole väga veenvalt seda tõestatud.
Sa mainisid 2005. aasta Londoni pommitamist (7/7 pommitamine), ma olen seda väga põhjalikult uurinud ja kõik märgid viitavad, et ka see oli sisetöö. Samamoodi ka nüüd Pariisis toimunu.
Siis tekib kohe see küsimus, et mis nende huvi siis on? On ilmselge, et peale 9/11 on toimunud massiline isikuvabaduste piiramine ja nuhkimine. See on ilmne, et neid rünnakuid kasutati ära ettekäändena. Samal ajal midagi pole ette võetud nende moslemitest terroristidega, see võitlus on täiesti hambutu. Vahel on kõige lihtsam seletus, et lollus on kõikehõlmav. Ameerika julgeolekuasutustes töötab 2,5 miljonit inimest ja kõik nad on bürokraadid, kandilise mõtlemisega põmmpead. Kui vaatame Eesti julgeolekut, kus töötavad inimesed, kellel on ikka väga ahtake mõttemaailm, ega seal Ameerikas parem pole.
Ma olen palju uurinud ka ISIS-st ja ilmselged tõestusmaterjalid näitavad, et USA ja CIA rahastab ka nende tegevust. Sinna on segatud ka Iisraeli salaluure Mossad, kes üheskoos varustab ISIS-st ka relvadega.
Ma olen üsna kindel, et sellistes sõdades on luured kõrvuni sees. Neil on oma tüübid sisse imbunud kõikidesse osapooltesse, sinna loobitakse musta raha, musti operatsioone. Kõik, mis toimub Lähis-Idas, on suurem geopoliitiline konflikt, mis on hoogu kogunud juba aastakümneid. See on selge, et see konflikt on olemas, sõltumata sellest, kas keegi seda tagant tõukab või rahastab. Sellepärast ma ei usu, et ameeriklased selle kõik korraldanud on.
Ma arvan, et Eesti riik ei peaks osalema mitte üheski sõjategevuses, mis on suunatud meie endi planeedi kodanike vastu.
Ma arvan, et Eesti ei peaks kindlasti osalema välismissioonidel. Kui Eesti 2000. aastate algul läks Afganistani ja Iraaki, siis ma olin selle poolt. Mitte seetõttu, et siis löödaks seal kord majja, vaid seetõttu, et Eesti mehed saavad seal reaalse kogemuse. Kuid täna, ligi 15 aastat hiljem, on ilmselge, et seda pole enam vaja. Seal käivad alati ühed ja samad mehed, see ring on väga väike. Enamikul neil on pärast tavaellu tagasitulemisega suuri raskusi. Lisaks oleme me kandnud suuri vereohvreid. See reaalne sõjakogemus on neil ammu käes.
Nüüd on teine suur probleem hoopis selles, et kõik need inimesed, kes seal käivad, sh ka igasugused ülemused ja kõik teised, kes seal staapides tiksuvad, on põhimõtteliselt pärismaalastatud. Nad ei istu seal selles mõttes, et ma saan siin targemaks ja loon kontakte selle jaoks, et Eesti kaitsevõimet parandada, vaid nad istuvad ja tiksuvad seal, et mõelda, kuidas teha rahvusvahelist karjääri, kuidas sokutada ennast mingisugustesse komisjonidesse ja komiteedesse, kus on igasugused sõidurahad ja päevarahad jne. Põhimõtteliselt on nad seal ära värvatud. Osa on värvatud niisama ja osa on värvatud välisriikide luurete poolt.
1990-ndate teisel poolel töötasin välisministeeriumis, kus pärast mõneaastast töötamist tegin sellise lihtsa järelduse, et kõik välisministeeriumi ametnikud, kes olid rohkem kui pool aastat käinud kuskil läänes õppimas või stažeerimas, tulid tagasi pehmete ajudega ja hakkasid ajama mingisugust blää-blää juttu. Mida elu edasi, seda hullemaks see läks. Ja terve rea inimeste puhul olid nad pärast nagu ära vahetatud. Mõnede puhul oli kaugelt juba näha, et nad olid värvatud teiste riikide teenistusse. Ma arvan, et need välismissioonid on samasugust mõju avaldanud meie sõjaväele. Mulle on nad selles suhtes täiesti ebasümpaatsed. Meil pole mitte mingisugustki julgeolekulikku huvi kuskil Kesk-Aafrikas sõdida, sellel ei ole mitte mingit pistmist Eesti rahvuslike huvidega.
9. Parvlaev Estonia – et teha lõpp kõikidele kuulujuttudele ja vassimistele, pakun välja, et võtame härjal sarvist ja tõstame Estonia laevavraki üles.
Jah, peaks tõstma muidugi. See oli minu jaoks ka ilmselgelt mingisugune luureoperatsioon. Kas ta oli nihu läinud luureoperatsioon või ta pidigi nii minema, seda ma ei tea. Selge on see, et kõik need komisjonid, mis on tehtud, on kinnimätsimiskomisjonid. Ma usun, et see tõde tuleb ükskord välja.
10. Eestlased ja Eesti venelased – II maailmasõda oli pankurite sõda, kes rahastasid kõiki osapooli, st et nii eestlased kui ka Eesti venelased on mõlemad ohvrid.
Argitasandil eestlased ja venelased suhtlevad suhteliselt kenasti. Üks põhjus, miks venelaste probleem pole Eestis lahenenud, on kindlasti see, et Vene meedia ässitab neid kogu aeg üles. Meie erakonna seisukoht on, et Vene propagandakanalid tuleb lihtsalt kinni panna, mis pole tänapäeval tehnilises mõttes mingi probleem.
Kuidas te nad kinni paneksite ja mis kanalid täpsemalt?
Kuna ma ise neid ei vaata, siis ma ei oska neid nimetada, aga me räägime konkreetselt osast telekanalitest ja veebiportaalidest. Loomulikult, arvutispetsid lähevad nendest mööda, aga keskmine tarbija mitte. Ja kui mõned kaabel-TV kanalid kinni panna, siis arvan, et vähesed lähevad endale spetsiaalselt SAT TV taldrikut ostma, et neid kanaleid edasi näha. Veidi aega kindlasti nurisetaks, aga siis harjuvad nad ära.
Meil pole mõtet sõelaga vett kanda ja venelase südameid ja meeli võita, kui me kogu aeg teame, et mürki segatakse teiselt poolt. Tuleb aru saada, et ei saa lasta infovälja kuritarvitada. Minu jaoks on asi väga lihtne: venelased peavad näitama usutavalt, et nad on Eesti riigile lojaalsed. Senikaua kuni käib mingi ambivalentne mäng, et teie olete meie suhtes vaenulikud ja te meid ei usalda ja seepärast me käime rusikas taskus ringi – see on nende ülesanne näidata, et nad on Eestile lojaalsed. Venelased ei pea kõigega nõus olema, mis Eestis tehakse, aga ärge tulge mulle rääkima, et te olete vabastajad.
Eesti riik on ise süüdi, et meil on see venelaste probleem. Riik on saatnud 20 aastat järjest vastuolulisi signaale, ühest küljest justkui nõuab, et eesti keelt õpitakse, teisest küljest aga ei nõua. Venelane on lihtne inimene, tema peab aru saama, mis tast tahetakse ja ta ei saa Eestis sellest aru. Mul on kõige rohkem kahju nendest venelastest, kes 90-ndate alguses selgelt ennast identifitseerisid ja tulid n-ö Eesti poolele, panid lapsed eesti koolidesse ja tänapäeval tunnevad, et nad on täiesti kahe poole vahele jäänud. Vene riik ammugi ei pea neid õigeteks venelasteks ja eestlased ka neid väga avasüli vastu ei võta. Kui me jätkame iseenda petmist mingisuguse pseudointegratsiooniga, mis tegelikult ei toimi, siis see asi ei lahene ka järgmise 20 aastaga.
11. Alkoholireklaamid keelustada täielikult – sh ka ürituste sponsorlus.
Eestis võiks olla kolmeaastane kuiv periood, et inimesed lihtsalt kaineks saaks. Eestis on väga suur osa elanikkonnast permanentselt vines. Ja kahju tekitavad nad nii riigile kui ka iseendale. Igas ühiskonnakihis on alkohoolikuid. Ka edukad ja jõukad inimesed, kes panevad iga päev pudel veini alla – te võite rääkida, mis tahate, aga see ei ole normaalne kogus. Palju on inimesi, kes iga nädalavahetus joovad kaks õhtut järjest end täiesti pildituks, see ei ole normaalne ja see ei lõpe ära ka. Igasuguse reklaami keelamine ja turunduse piiramine on hea algus. Põhjamaades on see kõik läbi käidud ja see on tulemusi andnud. Põhjamaised inimesed ja põhjamaised geenid ning pimedad ööd – see alkoholism on kerge tulema.
12. Toompea – poliitikud tõstame mujale, paneme asemele kunstnikud, muusikud, Stenbocki majast teeme ööklubi, kus peod käivad läbi mitme korruse ja saad baarist osta jointi.
Kui tõsta välipeldik ühest kohast teise, siis läheb ka hais mujale. Sellest pole kasu, kui me nad Toompealt ära kolime. Seda ma ütlen kohe, et ei mina ega meie partei ei poolda narkootikumide legaliseerimist. See on meie meelest väga ohtlik asi.
Aga sellega olen täiesti nõus, et kogu avalik sektor on ennast täielikult isoleerinud muust maailmast ja see pole nii ainult Eestis. Selle vastu aitaks see, kui me teeksime avalikku sektorit väiksemaks. Et neid inimesi, kes lähevad hommikul kuskil mingis ministeeriumis või ametis või sihtasutuses tooli nühkima ja tegelevad terve päev sellega, et õigustavad enda eksistentsi ja mõtlevad teistele inimestele ja iseendale tööd välja, peaks olema tükk maad vähem. See lahendaks ära väga suure probleemi, mis Eestis on, ja see on tööjõu puudus. Meil on väidetavalt kõrgelt haritud ja oskusliku tööjõu puudus, aga samal ajal on tohutu tung riigiametitesse, kus nad ei loo rikkust, vaid tarbivad ja kulutavad rikkust, mis on teiste poolt loodud.
Paljudel riigikogu saadikutel pole õrna aimugi, kui vaeselt elatakse Eestis. Suhtumine on selline, et mis see 200 eurot siis ära ei ole kuu palgaks. See hoiak on nende pika töö tulemus. Poliitikud eriti on isoleerinud ennast rahva tahtest. Valimissüsteem on nõnda üles ehitatud, et rahva arvamus mõjutab väga vähe tulemust. See on Euroopa Liidus teadlikult tehtud niimoodi, seal ei ole üldse mingit pistmist rahva arvamusega. Sellele aitab vastu see, kui on rohkem otsedemokraatiat. Aitab tagasikutsumise mehhanism, mis on meil programmis. Aitab see, kui nende palgad oleksid ka väiksemad. Ja olen nõus, et nad peaksid tegema päris vabatahtlikku tööd.
13. Kanep legaliseerida – kes tahab, kasvatab ise kanepit, nii palju, kui tahab. Kanepiga saab ravida vähki, depressiooni, astmat, Parkinsoni, peaaegu kõiki haigusi. Me teame, et piirkonnas, kus kanep on legaliseeritud, langeb vägivald ja kuritegevus tohutult. Kanepit legaliseerides väldime teadmata päritolu ohtlike sünteetiliste kanepi-sarnaste ainete tänavale sattumist. Kohe tuleks vabastada kõik vangis istuvad inimesed, kes on sinna pandud kanepi omamise, kasvatamise, tarbimise, müümise või muu sarnase ettekäändel.
Ma ei poolda seda. Ma teeksin väga rangelt vahet kanepi võimaldamises meditsiinilise ainena. Selle kohta on olemas terve hunnik adekvaatset meditsiinilist uurimistööd, et see aitab – krampide, valude jne vastu. Aga nii nagu kõikide teiste retseptiravimite puhul, peab olema väga range järelevalve ja kontroll. Ma ei poolda selle legaliseerimist mõnuainena.
Kas sa ise oled suitsetanud kanepit?
Ma ei kommenteeri seda.
Tegelikult, praegu on arstidel Eestis lubatud kanepit ravimina välja kirjutada, aga keegi ei ole julgenud seda teha.
Eestis ka või?
Jah, Eestis on see lubatud.
Vaat seda ma ei teadnud. Probleem on selles, et kanep on värava-aine, kes on kanepit tarbinud, kohe kasvab tõenäosus, et hakatakse muid asju tarbima.
Tegelikult on väga palju uuringuid, mis tõestavad, et alkohol on rohkem hüppelaua-narkootikum kui kanep. Paljud alkoholi tarbijad on liikunud edasi kokaiini ja speed’i (amfetamiin) peale, aga uuringute põhjal kanepi tarbijad üldjuhul jäävadki kanepi peale.
Probleem on selles, et mina olen näinud inimesi, kes on aastaid kanepit suitsetanud ja nendel inimestel kaob ära teotahe ja nad muutuvad kasututeks ja lödideks inimesteks, kes lihtsalt tiksuvad. Pikaaegse kasutuse järel tulevad esile vaimsed ja muud probleemid, uuringud näitavad, et riskid kasvavad kohe. Ma ei arva, et plussid kaaluvad miinuseid üles.
Kas kanepi mõju peaks uurima veel või sinu hinnangul nii jääbki?
Loomulikult peab uurima, kõiki asju peab kaaluma. Meil on ju näiteid väga palju, Hollandist ja Ameerikast. Vaatame, kuhu teised välja jõuavad sellega.
14. Tasuta aiamaa igale Eesti kodanikule.
Väga hea mõte. Meil oli see plaanis panna oma programmi, aga me ei jõudnud ära vaielda, kuidas see mehhanism töötama peaks.
15. Prügi vähendamine – kõik poes müüdav kaup peaks olema biolagunevates pakendites või korduvkasutatavates pakendites.
Nõus.
16. Prügi kokkuost. Prügi peaks saama ära anda tasuta. Kui inimesed on tekkinud prügi ühe korra juba kinni maksnud, siis ma ei näe põhjust, miks peaksid inimesed selle eest teist korda maksma, siis kui nad selle ära annavad. Prügi saab taastöödelda ja peaks olema riiklik prügi kokkuost – nõnda kaotataks ära isetekkinud prügimäed meie metsades – inimesed hakkaksid ise seda puhastama.
Nõus. Prügi on kaup, mida tänapäeval ostetakse. On naeruväärne, et Eestis on prügifirmad, kes tulevad ja võtavad sult prügi kättesaamise eest raha ja siis võtavad veel omakorda prügitöötlusfirmalt raha selle eest, kuid nad selle kauba talle ära annavad. Loomulikult peaksid prügi äraviijad saama palka, aga tarbija ei peaks peale maksma juba ostetud kauba äraviimise eest. See kõik on kinni regulatsiooni taga, mille korrastamise peaks riigivõim enda peale võtma.
17. Tasuta vesi ja elekter kõigile. Kui inimene sünnib siia ilma ja riik ei suuda talle võimaldada isegi tasuta joogivett ega elektrit, siis mis mõte sellel riigil üldse on?
Ma ei poolda tasuta asju, sest siis hakkavad inimesed raiskama. Ma pigem pooldan õiglase hinnaga asja, aga täna on elektri ja vee tegelik kulu kordades väiksem kui see, mida me maksame. Eestis peaks elekter maksma kümme korda vähem.
See ongi imelik, et Eesti Energia on riigifirma, mis tähendab, et inimesed on selle omanikud, me maksame selle eest niivõrd palju ja siis EE juht saab mingisugust megapalka.
Eesti Energia on klassikaline näide, kuidas riigifirmat korruptiivselt juhitakse. See kõik on kuulutatud ärisaladuseks. On ainult üks inimene Eestis poliitilise kontrolli mõttes, kes seda kõike kontrollib – see on majanduse ja kommunikatsiooni minister. Tema teab, miks mingid rahad kuhugi pannakse. Eesti Energia investeeringu eelarve on suurem kui Tallinna linna eelarve. Ehk nad iga aasta ehitavad, parandavad, laiendavad, vahetavad mida iganes mingisuguse ca 500 miljoni euro eest. See kõik on salastatud. Aeg-ajalt tuleb uudistes välja, kus ehitatakse mingid erilised sigaduse projektid, kus ehitatakse mitmesajamiljonilised elektrijaamad, mida kunagi tööle ei pandagi. See on kõige klassikalisem raha kantimine. Peaks olema avatud turg, see, mis praegu toimub, on täielik bluff.
18. Meditsiin, toit ja tervis. Lääne meditsiin on tehtud ainult kasumi eesmärgil, aastaks 2020 võiks Eestist saada 100% orgaaniline riik. Kõik saaksid taskukohast joogat või muud liikumist, mida enamus ei saa endale lubada.
Rahvaspordi propageerimine peaks olema palju võimsam. Igati nõus. Ökotoidu osas olen ettevaatlikum, ma pole kindel, kas see on saavutatav. Põhiprintsiip on ilus. Meditsiin on eraldi väga suur teema. Ma ei suhtu eitavalt kõikidesse tänapäeva meditsiini saavutustesse. Ma leian, et alternatiivmeditsiin ja tavameditsiin ei tohiks üksteist välistada. Nad võiksid üksteist täiendada.
Apteegiäri on täielikult korrumpeerunud, tablette müüakse nagu komme. Ka haiglates viiakse läbi protseduure, mis ei maksa palju, aga haigekassast võetakse hiigelsummasid. Kogu süsteem on ebainimlik nii arstide, õdede kui ka patsientide vastu, teenides suurkorporatsioone. Ja teenib Eesti kontekstis, mis on omaette korrumpeerunud seltskond, n-ö sihtasutusteks nimetatud haiglaid, mis on kohutavalt suured rahamasinad, kus istuvad mingisugused onklid, kellest me mitte midagi ei tea ja saavad hirmsat raha. Mine ja vaata ükskõik millise haigla nõukogusse, seal on ainult poliitikud. See on korrumpeerunud ja inimvaenulik kõikidele osapooltele, nii arstid kui ka õed, kõik karjuvad appi seal, patsiendist rääkimata.
19. Sõjavägi vabatahtlikuks. Kohustuslik sõjavägi on inimõiguste vastane. 9/11 ja teised libaoperatsioonid, CIA rahastab ISIS-st jne. Inimesed peaksid esmalt tegema selgeks, kelle vastu sõda üldse käib. Enne, kui me ei ole selgeks teinud, mis mängu siin tegelikult mängitakse, ma ei näe ühtegi põhjust, miks peaks keegi minema sõjaväkke või sõjakooli.
Ma sellega päris kaasa ei tuleks. Ma arvan, et Eesti riik on Eesti rahva kollektiivne üritus ja seda on võimalik pidada ainult siis, kui me kollektiivselt lepime kokku, et me tahame seda teha. Loomulikult on kõikides kollektiivides alati inimesi, kes ütlevad, et nemad ei taha ja siis keegi peab sundima neid. Eestit ei ole võimalik kaitsta, kui see ei ole kogu rahva poolt kaitstud. Me ei paku isegi heidutust sellisel juhul.
Sellepärast ma räägingi, et me peame esmalt selgeks tegema, kelle vastu me üldse kaitseme end. Meile valetatakse geopoliitilistes sündmustes.
Mina arvan, et meil on ainult üks reaalne sõjaline vastane, kes meile kallale tuleks ja selleks on Venemaa. Kõik teised vallutajad on meid vallutanud juba teistmoodi. Ma ei ole sõjaväe vastane, arvan, et see tuleb kasuks, kui mees oskab nii elu hoida kui ka elu võtta.
20. Haridus. Kogu haridussüsteem vajab kategoorilist muutust Waldorf-tüüpi koolide suunas, kus iga laps saab personaalse lähenemise vastavalt tema omadustele ja võimekusele. Samuti on väga tähtis, et juba varakult saaks laps õppida neid aineid, mis teda huvitavad ja milles ta on tugev. Oluline on õpetada lastele juba varakult teistest inimestest hoolimist ja armastamist, meditatsiooni ja joogat ning südamest tulevat siirast suhtlemist. Näiteks Soomes algklassides üldse hindeid ei panda ja alates 5. klassist on valikained.
Ma olen poolt. Ma arvan, et meie haridussüsteemi põhiviga on see, et meil on standardiseerimine. Ma olen poolt sellele, et võimalikult palju võimalikult erinevaid koole oleks ja et koolid oleksid võimalikult väikesed. Ma arvan, et Waldorf kõigile ei sobi, ma tean seda. On lapsi, kes vajavad distsipliini ja on lapsi, kes vajavad väga palju vabadust enda ümber. Lapsed on väga erinevad.
Ma olen täielikult vastu meie praegusele haridussüsteemile, kus on riigikeskne lähenemine, standardiseerimine, rangete programmide ja programmiõppe meetodite kehtestamine, kuigi räägitakse, et meil on väga palju ruumi, see ei vasta tõele. Minu ideaalis oleks kool n-ö lastevanemate ühistu, kus lapsevanemad, kelle laps selles koolis käib, moodustavad üldkoosoleku, valivad koolile juhtkonna, juhtkond valib sellele koolile ette programmid ja õpetajad.
Ei tasu alahinnata lastevanemate vastutusvõimet ja tunnet oma laste hariduse ees. Ei tasu karta seda, et koolid siis spetsialiseeruvad. Ühes koolis kogunevad sellised lapsevanemad, kes on kõik humanitaarid ja viskavad matemaatika ning füüsika üldse programmist välja. Ja seal ongi jooga ja mediteerimine ning kaunid kunstid. Ja sealt tulevad sellised inimesed välja. Teises koolis on füüsikud, matemaatikud, keemikud. Põhikriteerium on selles, et lapsevanemal peaks olema võimalus valida ja kellelgi ei tohiks jääda koolis käimata, sest tal raha pole.
Küsitles Hando Tõnumaa
Märkus: Samast sarjast on juba ilmunud intervjuu Eestimaa Rohelistega, ilmuvad veel usutlused Ene Ergmaga, Mart Helmega ja Juku-Kalle Raidiga. Teised Telegrami suurele aastaküsitlusele vastajate arvates usaldusväärsete või mitte-usaldusväärsete Top 10-sse nimetatud poliitikud ei ole seni intervjuud andnud.
Foto: erakogu
NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.
Kommentaarid
Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.