Eesti 
Martin Kadai: Üldpiirangute kehtestamine pikendab koroonakriisi, mitte ei lahenda seda
Martin Kadai: Üldpiirangute kehtestamine pikendab koroonakriisi, mitte ei lahenda seda
Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele
19. oktoober 2021 kell 17:28
“Komandanditunni kehtestamine kogu riigile ei lahenda haiglate ülekoormuse probleemi, vaid hoopis pikendab kriisi, leiab endine terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja, molekulaarbioloog Martin Kadai Läti otsust kommenteerides. Lahendus peitub riskirühma vaktsineerituse tõstmises, sama loogika kehtib ka Eestis,“ ütles ta täna ERR-ile. Martin Kadai sõnul olid üldpiirangud vajalik lahendus aasta tagasi, kui toimivat lahendust – vaktsiine – veel ei olnud ja seetõttu tuli nakatumisi hajutada. Nüüd peaks riikide tähelepanu minema maksimaalse vaktsineerituse saavutamisele, mitte enam piirangutega mängimisele.
Kadai ütles, et kõige otsem tee on saavutada eeskätt riskirühma vaktsineerimine: “Piirangute puhul peab ka aru saama, et sellega võetakse teadlikult risk, et olukord pikeneb ja ei loo tegelikult lahendust. See võib ajutiselt tuua leevenduse haiglasüsteemile, aga lahendust tegelikult ei too.”
Ta lisas, et ka inimeste koostöövalmidus võib olla vähenenud, sest paljud on vaktsineeritud või läbi põdenud ning peavad üldpiiranguid enda suhtes ülekohtuseks.
Seega, mitte ööklubisid ja koole pole vaja sulgeda, sest see ei takista eriti nakkava delta tüve jõudmist vaktsineerimata eakateni. Meetmed peavad olema suunatud nende vaktsineerituse tõstmisele.
“Kui lihtsalt piiranguid panna, siis hajutame probleemi ja pikendame kriisi. Nendel piirangutel on eesmärk ainult siis, kui nad viivad selle probleemi tegeliku lahenduseni – probleem, mida tahame esimeses järjekorras lahendada, on see, et ei kujuneks väga sügavat tervishoiukriisi. See peaks olema riigi esmane prioriteet, sinna peaks olema riigi tähelepanu ka suunatud,” toonitas Kadai.
Kadai arvab ühtlasi, et valitsus ja ühiskond ei ole valmis täna avama arutelu, et muuta Eestis vaktsineerimine kohustuslikuks ning lahendused peavad olema õigustatud, õiglased ja ka eetilised.
Ta tõi esile ka asjaolu, et erinevad inimgrupid vajavad erinevat lähenemist, kuid riigil puudub seni teadmine, millised on erinevate inimrühmade põhjendused vaktsiinist keeldumiseks või motivaatorid selle ettevõtmiseks, kuna seda pole lihtsalt uuritud.
Allikas: ERR
Foto: Mana Kaasik – Üleslaadija oma töö, CC BY-SA 4.0, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=89324746
Päevapilt
Kommentaarid
Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.