Foto: Meie Nursipalu MTÜ Facebook

Militaarotstarbelise harjutusvälja laienemise plaani silmas pidades esitas Meie Nursipalu MTÜ 16. oktoobril kliimaministeeriumile ettepaneku Nursipalu rahvuspargi moodustamiseks. Ettepaneku kohaselt jäävad Nursipalu rahvuspargi praegused Keretü ja Timmase looduskaitsealad.

“Timmase on ka Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustiku ala, lisaks Natura võrgustikku kuuluvad Rõuge jõgi ja Pärlijõgi, 11 I kaitsekategooria liikide püsielupaika, neli metsise püsielupaika, 73 vääriselupaika, rohkelt  II ning III kaitsekategooria liikide elu- ja kasvukohti. Planeeritava rahvuspargi alale jääks 9 muinsuskaitse objekti ja hulgaliselt pärandkultuuriobjekte, mitmed põlistalud ja ajaloolised asualad. Rahvuspark jääks riikliku tähtsusega rohevõrgustiku tugialale. Kaitse alla võetaks 9 Euroopa tähtsusega elupaigatüüpi, neist neli on eriti ohustatud,“ öeldakse Meie Nursipalu ettepanekus.

Nursipalu rahvuspargis on ettepaneku kohaselt 2 loodusreservaati, 7 sihtkaitsevööndit ja piiranguvöönd, kus kaitse-eeskirjas võiks ette näha militaarse tegevuse.

Erilist tähelepanu on ettepanekus pööratud põhja- ja pinnavee kaitsele, kuna Eesti riigikontrolli aruande (2018) järgi asuks planeeritav Nursipalu harjutusväli piirkonnas, kus põhjaveekogum on suures osas halvas seisundis.

Kokku hõlmaks Nursipalu rahvuspark ca 5400 ha. Ettepanekus on öeldud, et Eesti on võtnud kohutuse Euroopa Liidu liikmesriigina suurendada kaitstavate alade osakaalu ca 10 % võrra. Kehtiva relvaseaduse muutmisega militaarsete harjutusväljade loomisel või laiendamisel enam keskkonnamõjude hindamise kohustust ei ole, siis on riigi kestmise huvides vaja kaitsta elukeskkonda läbi kaitseala.

Natura 2000: Euroopa kaitstavate loodusalade võrgustik

Nendel Natura 2000 aladel kaitstakse loomi, taimi ja nende looduslikke elupaiku, et säilitada bioloogiline mitmekesisus ja liigirikkus. Euroopa bioloogiline mitmekesisus on olnud aastaid surve all. Eestis on hädasti vaja taimestiku ja loomastiku jätkusuutlikku kaitset. Taimed ja loomad ei hooli eriti riigipiiridest ning seetõttu on oluline tegeleda looduskaitsega Euroopa kontekstis. Sel viisil hoiame ära selle, et Eesti loodus muutuks üha enam samaks.

ELi linnudirektiiv koostati 1979. aastal ja ELi elupaikade direktiiv 1992. aastal. Need direktiivid koosnevad kahest osast: liikide kaitse ja alade kaitse. Kõik ELi liikmesriigid määravad kaitsealad konkreetsete (linnu)liikide (elupaikade) jaoks. Mõlema direktiivi alusel määratud kaitsealad moodustavad Natura 2000 võrgustiku. Nursipalu rahvuspargi ettepanek peaks olema igati kooskõlas linnu- ja elupaikade direktiivis sätestatud looduskaitseliste eesmärkidega.

Toimetas Revo Jaansoo

Allikad: Maaleht, Fonte News