Õiguskaitset taotleti eesmärgiga ära hoida pöördumatut kahju elu- ja looduskeskonnale. Kaitseministeerium on ise nentinud, et hetkel Nursipalu harjutusvälja laiendamisega seotud tegevusteks õiguslik alus puudub. Ka Rahandusministeerium on viidanud, et mõjusid pole kaalutud, kuna eriplaneeringut pole algatatud. Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks ei ole otsust vastu võetud. Paneerimismenetlust ei ole algatatud ja seega ei ole tehtud seaduses ette nähtud harjutusvälja asukoha eelvalikut ega kaalutud võimalikke alternatiive. Samuti pole kaalutud erinevaid harjutusvälja laiendamisest tulenevaid mõjusid. Seega ei ole Nursipalu harjutusvälja laiendamise toimingud kooskõlas kehtiva seadusandlusega, hea halduse tavaga ega ka otstarbekad. Juhul kui asukoha valiku tulemusena selgub, et harjutusvälja Nursipalus ei olegi mõistlik laiendada, siis ei saaks enam tehtut tagasi pöörata. Praeguses õiguslikult ebaselges olukorras tuleks sekkuda pöördumatute tagajärgede vältimiseks ning rakendada ettevaatusprintsiipi.

Ei saa oodata, kuni riik harjutusvälja valmis teeb – see võib tähendada, et kohtusse pöördumisel nendib kohus lihtsalt, et harjutusväli on juba valmis ja kohtusse tulnuks pöörduda varem. Kaebajad selgitasid kohtule, et harjutusvälja laiendamiseks tehtavate toimingute peatamine kuni riikliku eriplaneeringu algatamiseni on hädavajalik, kuna vastasel juhul ei ole tagatud kaebajate õigus kohtult abi saada. Kui harjutusväli juba suures osas valmis ehitatakse, siis ei toimu enam nõutavat kaalumist ja kaebajate õigus kohtusse pöörduda jääb illusoorseks. Tagantjärele, pärast harjutusvälja reaalset valmimist keskkonnamõjude hindamine ei täidaks selle tegelikku eesmärki.

Kohtumääruse kohaselt võiks MTÜ Meie Nursipalu kasutada õigust esitada kaebus erinevate praegu toimuvate ebaseaduslike tegevuste kohta. Riigikohtu lahenditest on aga näha, et kui tegevusi seadustav otsus tehtaks tagantjärele, siis suure tõenäosusega loetaks praegused õigusliku aluseta tegevused eesmärgipäraseks. Samuti ei ole õige käsitleda erinevaid tegevusi eraldi, kuna on teada, et kõiki Nursipalus käimasolevaid tegevusi tehakse harjutusvälja laiendamiseks. Kuigi riigi eriplaneeringu menetlust ei ole algatatud, on Nursipalu harjutusvälja laiendamisega juba alustatud ja viidud ellu mitmeid laiendamiseks vajalikke tegevusi (nt teostatud erinevaid raieid laienduse territooriumil, alustatud teede rajamist ning hankeid piirdeaia, majutushoone ja harjutusvälja teenindava hoone projekteerimiseks ja ehitamiseks). Üksikute hangete vaidlustamisel puudub ilmselt kaebajatel kaebeõigus. Raieid on MTÜ vaidlustanud ja püüdnud takistada, kuid need on tehtud nii ruttu (1-4 päevaga), et ilma kohtupoolse eelneva õiguskaitseta pole see võimalik.

Kohustuskaebusega esitati kohtule taotlus kohustada Vabariigi Valitsust järgima olemasolevaid seadusi, mitte looma poliitilistel kaalutlustel põhinevaid uusi seadusi oma eesmärkide elluviimiseks. Kohustuskaebuses nõuti Planeerimisseaduse kohase riikliku eriplaneeringu algatamist ning selles ette nähtud asukohavaliku teostamist.

Vabariigi Valitsus on otsustanud Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks eraldi seadusliku aluse luua, et vältida praegu seaduses olevat planeeringuliigi kasutamist. H. Pevkur tõi seaduseelnõu esimesel lugemisel põhjenduseks pikka menetlusaega, väites, et Soodlas on eriplaneering kestnud 7-8 aastat. Tegelikult algatati Soodla eriplaneering 2022. aastal! Kiirkorras, alternatiive kaalumata ja mõjusid hindamata harjutusvälja rajamine pole põhjendatud. Samuti ei seisne julgeolek pelgalt ühes suuremas harjutusväljas, vaid ka inimestes ning looduskeskkonnas. On õiguskantslergi öelnud: “Ka kriisides kehtivad seadused!”

Laiendatav Nursipalu harjutusväli jääks riikliku tähtsusega rohelise võrgustiku tuumalale, nõrgalt kaitstud ohustatud põhjaveega alale, hõlmaks mitut looduskaitseala (sh Natura ala), väärtuslikke põllu- ja metsamaid, arheoloogiliselt uurimata alasid. Keretü looduskaitseala loodi eeskätt praeguse harjututusvälja negatiivsete mõjude leevendamiseks liigirikkas suure looduskaitselise väärtusega piirkonnas. Kahe km piiranguvööndisse jääks 450 kodu ja sünnitusosakonnaga maakonnahaigla, mõjualasse tuhandeid peresid, sh Võru linn. Kohustamiskaebuses selgitatakse, et harjutusvälja planeerides tuleb kõiki neid kaalukaid argumente arvestades alustada põhjalikust alternatiivide analüüsimisest. MTÜ on seisukohal, et valitsus on kohustatud nii Planeerimisseadusest kui Põhiseadusest tulenevalt alternatiive kaaluma. Hetkel ei arvestata ühtegi halduse- ega planeerimismenetluse põhimõtet, vaid lähtutakse koalitsiooni poliitilisest soovist, austamata õigusriigi põhimõtteid.

MTÜ Meie Nursipalu arvab, et valitsuse tegevus on selges vastuolus põhiseaduslike kohustustega kaitsta tingimusteta meie Eesti keskkonda, kasutada ressursse raiskamiseta, tagada kodaniku õigus elukoha puutumatusele, mistõttu on esitatud kaebuse menetlemine hädavajalik. Kaebajate eesmärk on olnud harjutusvälja laiendamise peatamine, kuna selleks pole seaduslikku alust. Kui luuakse seaduslik alus harjutusvälja laiendamiseks, siis on võimalik kaebust muuta – hetkel on kaebajad esitanud ainuvõimaliku kaebuse praeguse olukorra õigusvastasuse peatamiseks.

Sellise õigussuhte tingimuses poleks 35 aastat tagasi ka mingit nn fosforiidisõda saanud Eestis toimuda! nenditakse pressiteates.