Metsamees Mati Sepp on valmis saanud järjekordse “Metsakasvatuse ABC” episoodi: “Tänase video eesmärk on selgitada kui palju kasvab aastas raieküpset metsa reaalselt juurde ja kui palju me raiume tuleviku arvelt välja. Minulgi oli seda varem raske mõista.”

https://www.youtube.com/watch?v=SowmN9fQYeQ&feature=youtu.be

Räägitakse, et metsa aastane juurdekasv on 15 miljonit tihumeetrit ja väljaraie 12 miljonit. See 12 miljonit jaguneb niimoodi, et turberaied ja uuendusraieid (st lageraieid) tehakse peamiselt küpses metsas ja ligikaudu 9 mln tihumeetrit aastas. Harvendusraieid ja sanitaarraieid tehakse nooremates metsades ja ligikaudu 3 mln tihumeetrit aastas.

Kuigi tundub, et juurdekasvu jääb niimoodi ülegi, on kurb reaalsus see, et suur osa kogu juurdekasvust saab tegelikult raieküpseks alles mitmekümne aasta pärast. Asi on selles, et metsad on jagatud arenguklassidesse: noorendikud, latimetsad, keskealised metsad, valmivad metsad ja küpsed metsad. Juurdekasvu arvutamisel võetakse arvesse kõiki neid arenguklasse, aga maha võetakse peamiselt ikkagi küpset metsa.

Selleks, et aru saada, kui suur on üksnes küpse metsa juurdekasv, olen võtnud 2016. aasta metsastatistikast küpse metsa ja valmiva metsa pindala. Valmiv mets tähendab, et see saab raieküpseks lähima kümne aasta jooksul. Olen pakkunud küpse metsa ja valmiva metsa aastaseks juurdekasvuks 6 tihumeetrit hektari kohta. See on julge pakkumine, sest õppisin Luua metsanduskoolis, et vana metsa juurdekasv on 2-5 tihumeetrit. SMI andmetel on keskmine metsa juurdekasv 6,9 tihumeetrit hektarile, aga see on arvutatud koos noore metsaga, mis kasvab kiiremini.

Tulemuseks sain selle, et küpset metsa raiutakse miinusega. Praegune küpse metsa raiemaht ületab valmiva ja küpse metsa juurdekasvu lausa 3-4 miljonit tihumeetrit aastas. See tähendab, et kahjuks on praegused raiemahud liiga kõrged ja need ei taga Eesti metsade jätkusuutlikku majandamist selliselt, et metsad suudaksid pikaajaliselt ülal hoida majandussektorit ja looduskeskkonda.

Kui need kokku kukuvad, siis jäävad paljud inimesed tööta ja maal elamise kvaliteet halveneb. Lisaks kannatab looduskeskkond ja tekib reaalne oht, et kaitsealused liigid võivad välja surra ja praegu tavalisi liike tuleb hakata kaitse alla võtma. Kogu ökosüsteem ja maal elavad inimesed kannataksid. Praegune tuleviku arvelt raiumine on ka laste ja lastelaste arvelt näppamine.

Mati Sepp

Allikas: Mati Sepa Youtube´i kanal

Foto: lowes.com