Jätkame eile alanud intervjuud kodanikuühiskonna aktivisti ja Eesti Kanepiliidu asutajaliikme Madis Masinguga, kes esimeses osas arutles viis aastat kanepiühiskondades (USA, Kanada, Austraalia, Jamaica) elanuna kanepi kasutamise plusside ja miinuste üle. Ta avaldas arvamust, et kanepi suitsetamisel peaks kinni pidama “5L reeglist”: kanepit ei tohi teha 1) liiga palju, 2) liiga tihti, 3) liiga vara (hommikul), 4) liiga noorelt ja 5) liiga sassis (samaaegselt teiste psühhoaktiivsete ainetega). Eelmise aasta lõpus võeti Madis kanepi kasvatamise eest vahi alla ning täna jätkamegi juttu vangla teemadel. See, mida Masing räägib, kõlab üsna õõvastavalt – vanglas alandatakse inimesi süstemaatiliselt ja seal sünnivadki kriminaalid tegelikult. Näiteks kas on normaalne, kui riik soovib kanepit kodus kasvatanud inimest n-ö parandada, siis pannakse ta ühte kongi mehega, kes sattus vanglasse, kuna oli diiler.

Milline oli su kogemus vanglas?

See, mida ma vanglas kogesin, suutes jääda ka vaatleja positsioonile ja võttes seda kogemust kui reaalsust, lähtub Püha Franciscuse põhimõttest „Julge muuta, mida saad, lepi sellega, mida sa ei saa muuta, ning ole nii tark, et tee neil vahet”. Esiteks – vanglas alandatakse inimest väga süstemaatiliselt. Sa lähed sinna, sind võetakse paljaks ja sa pead hakkama kükke tegema – väidetavalt sellepärast, et sinu anuses võib olla tulirelvi või midagi muud keelatut.

Väga rets.

Jah. Ning iga kord, kui ma pidin kohtuma oma uurijaga, pidin end uuesti paljaks võtma, sest võib-olla ta andis mulle midagi. Ehk tekib küsimus: kas süsteem ei usalda oma uurijat? Seda sama meest, kes mu vangi pani? Asi polegi tegelikult selles, see on psühholoogiline meetod.

Näiteks põleb kongis ööläbi päevavalgustuslamp.Esimesel õhtul tõmbasin prügikotiga selle lambi kinni. Kohe peale seda lendasid valvurid peale ja hakkasid mölisema: „T*** sa ronid siia! T***, kes sa oled enda arust? T***, sa mees, tead, kus sa oled üldse? N*** ui sa ronisid siia!” See on põhiteema.

Millega nad seda põhjendavad, et ka magamise ajal tuli põlema peab?

Väidetavalt peavad nad nägema, et ma endale viga ei teeks, mis on järjekordselt täielik silmakirjalikkus. Sul on seal kõik asjad keelatud – rihmad võetakse ära, kõik kaablid ja muu, sest need on ohtlikud asjad. Ja siis kolmandal päeval tuuakse sulle kaelakaart, tugeva kapronnööriga! Seal on kõik asjad keelatud, aga näiteks on huvitaval kombel lubatud preservatiivid. Ma küsisin valvurilt, et mis värk nende preservatiividega on. Tüüp vastas sõgeda näoga: „Ma ei tea, võib-olla sul tuleb armastushoog kaasvangiga peale.”

Kas valvurid räägivadki niimoodi vangidega?

Jah. See on täiesti teine maailm. Seal oli üks tüüp, kellele ma rääkisin OPPT-st, tema käis igal võimalusel minu käest lisa uurimas. Eks igas süsteemis on igasuguseid inimesi – ka mõistlikke ja ärkvel olijaid.

Käitumise põhjal võiks öelda, et need teised töötajad on seal vaimuhaiged?

Põhilise õigustusena ütlevad nad kõik, et nemad teevad lihtsalt oma tööd – räägi seadusandjaga. Ma olin kinni 22 päeva ja minu ainus õigus oli kohtuda oma kaitsjaga ning ma sain tund aega Riigi Teatajat lugeda – see oli kõik. Mul oli keelatud nii kirjutamine, helistamine kui kohtumine teiste inimestega.

Isegi su lähedased ei tohtinud sind vaatama tulla?

Ei, mul olid kõik kõige karmimad piirangud peal. Seaduslikuks põhjuseks toodi, et takistada mind uute kuritegude tegemisel ja takistada mind uurimise segamisel. See on absurdne, sest esiteks ei ma ei teadnud sellest Kanadast smuugeldamisest midagi, mille tõttu ma sinna sattusin ja teiseks, kui keegi tõesti peaks olema nii rumal, et hakkaks uuesti kasvatama, siis selleks läheks vähemalt kolm kuud, kuni uued taimed valmis saaksid. See oli šokivangistus, et mind murda.

Räägi lähemalt oma muljetest Eesti vanglasüsteemi kohta.

Vanglas alandatakse sind väga selgelt. Kogu aeg kontrollitakse su ust, verbaalselt tehakse pidevalt selgeks, et “you are shit”. Teiseks, sind stigmatiseeritakse ära: on olemas head ja pahad ning sina oled see pätt ja patune. Kõik on väga selgelt must-valge. Sulle tekitatakse kriminaali identiteet ja ühtekuuluvustunne teiste vangidega. Sind muudetakse südametuks ja jõhkraks.

Mina olin eeluurimises, aga ma tean, et päris Tartu vanglas on kõigil seljas pruunid (võiks isegi öelda sitavärvi) dressid, kuhu on kõikjale trükitud “Tartu vangla”. Et vangid ei unustaks, kes nad on. Väga selgelt käib kassi ja hiire mäng. Et võimustruktuurid saaksid hoida üleval enda armeed – vangivalvureid, politseinikke, juriste, advokaate, prokuröre, kohtunikke jne –, selleks on süsteemil vaja pidevalt kriminaale. Mina olin kinni sellepärast, et kasvatasin Tartus kanepit. Ja kes toodi mulle kaasvangiks?Tüüp, kes müüs Tartus kanepit. Kui nende eesmärk oleks mind n-ö heale teele viia ja resotsialiseerida, siis kus on loogika?

Milliseid vigu meeleparandus-süsteemis veel märkasid?

Mul ei ole ausalt öeldes kunagi olnud mõtetki, et peaksin sooritama kuriteo, välja arvatud tõesti see, et ma kasvatasin taime, mis looja on siia jätnud ja mis mõjutab meie ajus olevat endokannabinoidide süsteemi ning CB1 ja CB2 retseptoreid üle kogu keha – kopsudes, maksas, neerudes – igal pool. Meie aju toodab THC humaanset analoogi, mis vastutab juba selle eest, kuidas loode kinnitub emaka külge. See on isegi rinnapiima sees. See korraldab ainevahetust, toitainete transporti, energia suunamist – väga paljusid asju. Lisaks tapavad kannabinoidid vähirakke. Ja see oli minu kuritegu, et ma kasvatasin sellist taime.

Ühesõnaga – ma ei ole kunagi tahtnud olla kriminaal, kuid nüüd, kohtuotsusega, sisendatakse mulle, et ma ei tohi järgnevad kolm aastat ühtegi kuritegu teha. Ehk siis süsteemi poolt kriminaaliks tunnistatud inimesele antakse tähtaeg, mille möödudes tal oleks justkui taas lubatud “halvale teele” astuda.

Ma olin vanglas sügisel ja see on aeg, kui vanglasse hakkavad laekuma talvitujad. Vanglatöötajad on nendega juba vanad sõbrad ja ütlevad: “Yo, mees, sina jälle siin”. Need on tüübid, kes tunnevad seaduslikku ruumi ja teevad väiksemaid kelmusi, et talve mugavalt vangis veeta. Minu andmetel maksab ühe vangi ülalpidamine 1100 eurot kuus. Kui sul kodu ei ole, siis vangla on enam-vähem nagu hästi pikk Rootsi-reis ja sul on seal oma kajut.

Ma nägin seal olles palju noori Eesti poisse, kes kõik olid seal kanepi eest. Need on alfaisased, kes on oma prime’i tipus. Nad käivad, 10 grammi taskus, linna peal ringi ja nii lihtsalt nad vangi satuvadki. Kui sa aga annad kellelegi nuga, siis on väga raske tõestusmaterjale kokku saada. Aga võtad ühe savumehe kinni ja teed talle korralikku psühhoterrorit – nad on inimeste terroriseerimises ikka väga osavad. Ja nii räägivadki ära hirmutatud poisid üksteist välja ning kõik lähevad kinni – selline on süsteem.Ehk siis meie väikeses Eesti kogukonnas aetakse omavahel tülli kõik – killustamine käib. Ma nägin oma silmaga, kuidas noored 18-,19-, 20-aastased poisid pandi pooleks aastaks ja aastaks kanepi eest kinni. Poistel, kellel on kogu see initsiatsioon ja meheks saamine veel puudu. Nad on tüübid, kellest lihtsalt tehakse kurjategijad ning see ongi selle süsteemi juures kõige haigem.

Vangla muudab sind väga külmaks. Mul on endal väike tütar ja et ma psühholoogiliselt üldse toime tuleksin, pidin selle kõik unustama. Mul ei olnud mitte midagi. Kuulsin, kuidas iga öö keegi seal laamendas. Kui aga märatsema kukud, tullakse neljakesi sulle kongi, sind seotakse kinni, pekstakse läbi ja visatakse kartsa. Karts on 2,5-ruutmeetrine boks, mille voodiks on metallplaat. Sul pole tekki, patja ega lina ning kartsas veedetud aega ei arvestata sinu karistusest maha.

Kogu vanglasüsteem on silmakirjalikkust täis. Vanglas on pood, kust sa võid endale osta isegi televiisori. See käib nii, et kaks korda nädalas tuuakse kongi hinnakiri ja kui sinu arvel on raha, võid endale tellida näiteks kartulikrõpsu või malekomplekti. Aga sa ise ei tohi endale mängukaarte või malelauda teha, see konfiskeeritakse kohe. Sa pead selle ostma! Minult näiteks võeti isetehtud mängukaardid ära.

Kõlab nagu äri…

Jah, tõepoolest. Uurimise käigus võeti mu kodust kaasa homöopaatilised ravimid, raviteed ja muu nende jaoks kahtlane (näiteks Bauhofist ostetud tööstuslike kanepiseemnete pakk) ning iga asja eest määrati 84 eurot ekspertiisi tasu. Mulle väänati 2100 eurot ja need on varjatud trahvid lisaks karistusele – see kõik on väga suur äri! Nagu äris ikka, kauplesin alla ja pean kokku maksma u 1100 eurot ekspertiisi tasusid ja 500 eurot sundraha. Ma tean, et paar aastat tagasi kadus ekspertiisilaost kummalistel põhjustel 91 kg konfiskeeritud narkootikume…

Kas Eestis on mõni poliitik või aktivist, kes täna reaalselt tegeleb vangla- või üldse kogu kriminaalsüsteemi inimlikumaks muutmisega?

See on täiesti eraldi teema, aga põhiprobleem Eestis on selles, et kohtunikud määratakse ametisse eluks ajaks. See tähendab, et kui sa oled saanud kohtunikuks, siis oled sa seda alati. Sul on täiesti ükskõik, sul pole mitte mingit vastutust, sind ei atesteerita kordagi ja keegi ei kontrolli, kas sa oled üldse seadustega kursis. Nad on puutumatud ja süüdimatud. Tean isiklikult kohtunikke, kes panevad kõvasti tina ning laksavad antidepressante ja kõike muud, mida kätte saab. Inimlikkus ja õiglus on õigussüsteemist ära kadunud. Assistendid teevad  sageli enamiku töö ette-taha ära, kohtunik kirjutab alla. See on täiesti eraldi teema ja tuleks kindlasti käsile võtta.

Kuidas vangla sind muutis?

Ma võin öelda, et ma kardan vähem.  Varem olin kindlasti mingites küsimustes kalkuleeritum ja mõõdukam. Mul ei ole selle teemaga seoses enam midagi kaotada, sest mind on juba n-ö täiesti täis situtud. Mind pandi kohe internetimeediasse ja lehtedesse, televisioonis näidati mu kasvuhoonet ja raadiouudistes loeti ka nimi ette. Ma näen väga selgelt seda mõju, mis vangla sinuga teeb – muudab sind külmaks ja ükskõikseks.

Miks sa siis ikkagi kasvatasid kanepit, kuigi tegelikult ju ilmselt teadsid, et sellega kaasneb risk saada “märgistatuks”.

Kusjuures seal ei küsinud mitte keegi mult kordagi, miks ma kasvatasin kanepit. See ei huvita neid, kuigi ma kirjutasin igal pool, et tegin seda teaduslikel ja meditsiinilistel eesmärkidel. Süütõendid on koos ja edasi on kõik väga lihtsalt must ja valge. Mind ja kõik teised keelatud ainetega vahele jäänud mõistetakse süüdi rahva tervise kahjustamise pärast.  Samas leiavad ka õigusteadlased, et sellist asja nagu rahva tervis ei ole olemas. See on abstraktsioon. Eriti vale on mõista iseendale kasvatajaid süüdi selle õigushüve põhjal, sest Eesti põhiseadus ütleb, et täiskasvanud inimene võib oma kehaga teha, mis tahab. Advokaadid ütlesid, et kui sul on palju aega ja raha, siis mine ja tee sellest põhiseaduse kohapealt näidisprotsess. Aga kindlasti ei saa sa kergemat karistust, suure tõenäosusega hoopis raskema ning reaalne on see, et sind pannakse kinni. Põhimõtteliselt mul ei olnudki muud valikut, kui sellega kaasnev lihtsalt ära kannatada ja kaasa noogutada.

Olen elanud kokku viis aastat ühiskondades, kus kanep on juurdunud kultuurina sees. Ma olen seda näinud ja see on tekitanud minus usaldust. Olen selle kohta palju lugenud, vaadanud dokumentaalfilme ja mul on isiklik kogemus ning enda sõprade isiklik kogemus. Ma näen, et kanepi tarvitamisega seotud “riskid” on enamus inimestele, kel puuduvad eelsoodumused psühhoosideks, minimaalsed. Ma tean, et kanepil on õieti kasutamisel tervisele väga palju positiivseid omadusi. Kanep tapab väärastunud rakke, aitab depressiooni vastu ja töötab lõõgastajana. See on üks paljudest viisidest käia ära muutunud teadvusseisundites ja mulle isiklikult sobib see.

Kanepit kasvatades õpid ümberkäima ka loodusega ja saad aru, kuidas taimi kasvatatakse. Valgusega mängimine, temperatuur, niiskus jne. Ehk lisaks sellele, et sa saavutad võimsa sideme loodusega, sa õpid ära elementaarsed asjad, nagu see, kuidas toimib vool, sa pead sinna ehitama ventilatsiooni; tulevad igasugused ehituslikud teadmised ja elulised oskused. Ma olen näinud, kuidas huvilised loevad innuga raamatuid kanepikasvatusest.

Kõigile kanep ei sobi.

Jah, on inimesi, kellel tekib kanepiga psüühikahäireid, aga siin tulebki mängu see, et kui sul on geneetiline eelsoodumus, siis ära tee seda lihtsalt! Lääne teadlased on öelnud ja isegi Eesti teadlased toetavad, et mida varem avastad, seda lihtsam on ravida. Kui kanep toob esile psüühikahäired, siis see tähendab, et need häired oleksid avaldunud varem või hiljem nagunii. Mida varem teada saad, seda lihtsam on ravida.

Kui vaadata hetkel USA-s toimuvat, siis võiks kanep olla n-ö Eesti Nokia, mis aitaks oluliselt ja väga kiiresti majanduslikku seisu parandada.

Me oleme näinud USA-s Colorado osariigi näitel, et kanep toob sisse väga palju raha. Colorados tehti see väga loogiliselt ära, arvutati välja, kui palju SKP tõuseb ja et esimese aastaga tekitatakse tänu kanepile juurde 10 000 uut töökohta. Need töökohad on kõik maal. Eestis saaks maaelu kohe käima panna, kui kanep oleks legaliseeritud. Meil on kõik vanad laudad tühjad…See on lihtne ja mõnus töö, seda saaksid teha ka vanad inimesed. Kui sul on kasvatus valmis, siis pead vaid üle päeva neid kastmas käima ja vaatama, et nad vastu lampi ei kasvaks – see ei ole kontimurdev töö. Jack Herer on ilusti öelnud: “Ma ei tea, kas kanep päästab maailma, aga see oleks ainus asi, mis seda teha suudaks.”

Kanepist saab valmistada ka kosmeetikat, kangast, ehitusmaterjale, kütust, tohutult palju asju. Meil on välismaa näidetelt hea vaadata, mis on juhtunud Portugalis, Uruguays, Kanadas, USA-s ja Tšehhis. Kõik, mis sa suudad maksudena sisse võtta, saad suunata preventsiooni alla. Me hoiaks turult ära igasugused sünteetilised ja muidu ohtlikud droogid. Vange jääks oluliselt vähemaks. Praegu on selline olukord, et juba õigusprofessorid räägivad, et tegelikult kanep õõnestab juba täna kogu õigussüsteemi (vt nt “TÜ Kriminaalõiguse professor Jaan Sootak uimastipoliitika leevendamisest”). Kui nii paljud inimesed rikuvad seadust iga päev – põhimõtteliselt kõik, kes suitsetavad – siis see tekitab noortes juba sellise vastutustundetuse, sest come on, kõik teevad ju. Juba sellepärast on vaja kanep legaliseerida.

Ma usun, et kanepiturgu reguleerides suudaks vähemalt 80% ulatuses reguleerida, kuhu see jõuab ja milline on kvaliteet. Täna ei saa mustal turul liikuvas kanepis kunagi kindel olla, see võib olla pritsitud, kahtlase kvaliteediga ning see jõuda vabalt sinna, kuhu ta ei peaks – liiga noorteni. Täna on nii, et kui sina oled rahulik savumees, siis pead tihti suhtlema igasuguste pättidega, et oma kanepit saada. Sa sead ennast ohtu ja lisaks annad raha mustale turule. Sa ei tea kunagi, mida need mehed kanepi müügi kõrvalt veel teevad.

Pooldan, et me kasutaksime sama mudelit nagu Kanadas ja USA-s, et toodetel oleks kindlasti THC sisaldus peal. See on väga oluline. Vanusepiirang peaks olema minu hinnangul vähemalt 21 eluaastat. Kindlasti ei tohiks kanepit müüa koolide lähedal.

Teadlased ja psühholoogid võiksid teha kanepiga seotud uuringuid. Tõele näkku vaadates aga ei saagi teadlased tegelikult kanepiga tööd teha, sest see on ära keelatud.

On tehtud hulk teadusuuringuid, mis tõestavad, et kanep aitab paljude terviseprobleemide korral. On üllatav, et Tartu ülikooli teadlased ei uuri seda veel.

Meditsiiniliselt on ära tõestatud, et kanep aitab leevendada lihasevalu ja krampe, on hulgiskleroosi ja Alzheimeri vastu, Parkinsoni tõve vastu ja tapab vähkkasvajaid. Kanep toimib lõõgastajana ja valuvaigistajana, migreenide vastu. Kanep aitab inimestel elada õnnelikumalt oma elu, seal juures mitte kedagi kahjustamata.

Kui ma nüüd reastaksin kogu seda probleemi, siis esimese asjana tuleb vangist välja aidata need 18–19-aastased poisid, kes istuvad kinni kanepi pärast ja pole tegelikult kurjategijad. Teiseks tuleb hoolitseda nende inimeste õiguste eest, kes vajavad kanepit oma terviseprobleemide jaoks.

Positiivne on siiski see, et Tallinna Tehnikaülikoolis on vähemalt üks noor Eesti teadlane Siim-Erik Siimut uurimas endokannabinoidide süsteemi.

Kolmandaks kanepi tarvitamine ja sõjad?

Täpselt! Alustuseks muudab kanep inimesi rahumeelsemaks. Järgmiseks – pea kõik sõjas käinud kogevad posttraumaatilist stressihäiret. Meil on piisavalt uuringuid, mis tõestavad, et kanep aitab selle vastu, st leevendab kannatusi ja stressi kaasnähtusid. Sõjast tulnute sisemaailm on haavatud ja nad vaikivad, nad on andnud vande.

Kes iganes siin meie regioonis kanepi legaliseerib, see võidab. Nõges ja kanep on sugulastaimed, kõikjal, kus kasvab nõges, saaks väga edukalt kasvatada ka kanepit. Me saaksime regionaalpoliitika probleemid lahendatud, me saaksime vanemate põlvkondade ja naiste tööhõivet oluliselt parandada. Me saaksime olla omanäolised ja looduslähedased, mis me oleme alati olnud. Selgelt läheks alla alkoholi, tubaka ja tugevate narkootikumide kuritarvitamine, kuritegevus langeks.

Riiklikul tasemel mängitakse kanepi osas lolli, mingisugust adekvaatset informatsiooni pole, keegi ei tegele ja ei tea, mis asi on kanep.

Kes on kanepi legaliseerimise vastu?

Ennekõike on sellele vastu farmakoloogiaettevõtted ja alkoholitootjad. Ja muidugi vana kooli napsumehed, kes ei tea sellest midagi ja arvavad, et see on kindlasti midagi palju hullemat kui joomarlus. Napsumeeste retoorika ongi selline, et meil niigi joomisega probleeme ja uue sõltuvusaine lubamist ei kannataks meie ühiskond välja. Tegelikkuses tean ma kümneid juhtumeid, kus alkoholi kuritarvitajatest on saanud tänu kanepile karsklased ja rahulikud kodanikud. Kõige suurem ignorantsus on mõista hukka midagi, millest ei teata palju ning millega puudub isiklik kogemus. Seda aga teevad enamus vanakooli poliitikutest, kes tunnevad ennast osana “War on Drug’si ” sõduritest. See nn sõda narkootikumide vastu on läbikukkunud ning kogu maailmas on trend represseerimise asemel tegeleda preventsiooniga.

Ma tean mitmeid psühhiaatreid ja õigusteadlasi, kes on viimasel ajal hakanud kanepist huvituma. See kõik on nende jaoks muidugi põrandaalune kirjandus, sest meditsiiniõpingutel puudutatakse väga endokannabinoidide süsteemi vaid väga põgusalt. Oma rolli mängib siin ka see, et see süsteem avastati ja seda hakati uurima alles 80ndate lõpus ja 90ndatel ning kui siia lisada tohutu kanepivastane kampaania, on ainult loomulik, et see ei ole veel peavoolu arstiteadusesse nii jõuliselt end murdnud.

Tegelikult oli kanep ju vähem kui sada aastat tagasi veel täiesti legaalne…

On dokumenteeritud, et kanepit on kasvatatud vähemalt 5000 aastat. Pärnu oli kunagi Läänemere kanepi ja lina pealinn. Siis kasvatati tööstuslikku kanepit.

1937. aastal keelustas USA kanepi ära ja siis surus läbi erinevate organisatsioonide selle peale üle maailma. Selle kõige taga oli  farmaatsiakartellide lobitöö, sest nad ei saanud kanepit patenteerida. Eestis käib täna tohutu kanepivastane kampaania meedias ja televisioonis. Vähiravi äri on tohutu bisnis, mille käive ulatub igal aastal sadadesse miljarditesse dollaritesse. Samamoodi antidepressandid, mis lähevad üha kuumemaks kaubaks, arstid kirjutavad üha leebemalt igasuguste ärevushäirete vastu antidepressante, sh ka alaealistele.

Kanep ei ole mind kahjustanud intellektuaalselt ega kognitiivselt, pigem fokuseeritult parandanud. Seksuaalselt aitab kanep kindlasti kaasa ja võimendab. Kanep parandab und ja paneb sind pikemalt magama. Kui ma seda kõike analüüsin, siis kanepitaim ei ole mind kahjustanud. Taim ei riku elusid, vaid seadused ja jõustruktuurid teevad seda.

Lõpetuseks tahan ma rõhutada, et ma ei propageeri kedagi kanepit tarvitama ega Eesti seadusi rikkuma. Karistusseadustiku paragrahv 184 keelab endiselt kanepi omamise suures koguses (Eesti praktikas 7,5 g õit) ja paragrahv 188 keelab kanepi ebaseadusliku kasvatamise. Ebaseaduslikuks teeb THC sisaldus, mis ei tohi taimes olla üle 0,2 %.

Noored ja avatud inimesed! Nende ajast ja arust seaduse pügalate muutmine on meie kätes! Liituge äsja loodud Eesti Kanepiliit MTÜ-ga ning lõpetame selle vägivalla ühe universaalsema ravimtaime ning kõigi selle taime armastajate vastu!

Küsitlesid Hando Tõnumaa ja Mariann Joonas

Intervjuu I osa leiad siit.

Madis Masingut saab kuulata 3. aprillil Salme Kultuurikeskuses toimuval Telegrami konverentsil ning 15. märtsil Raadio 2 saates “Hallo, Kosmos!” (järelkuulamine).

Pildid: erakogu

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.