Põllumajandusministeeriumi blogis avaldati huvitav artikkel selle kohta, mida hädaolukorraks toidukappi varuda. Kriisi-, häda- või eriolukord tähendab sellist olukorda, kus muuhulgas on katkenud normaalne toiduga varustamise süsteem. Selle võib tekitada näiteks ulatuslik loodusõnnetus, pikaajaline elektrikatkestus, epideemia vm sündmus, mis on määratletud seaduses hädaolukorrana.

Riigil on olemas tegevusvaru ehk toiduvaru, mille kasutamisel hädaolukordade leevendamiseks on aga vaja veidi aega, et abi jõuaks vajajani. Seni tuleb hakkama saada oma koduste toiduvarudega. Hädaolukorras riigi elanikkonnale toiduvaru tagamine on ülesandeks seatud põllumajandusministeeriumile.

Selleks, et suurendada oma toimetulekuoskusi hädaolukorras, tasub võimalusel mõelda toiduainete omavaru hoidmisele kodus ehk siis leida kapi nurka pisut ruumi toiduainetele, millega saaks hakkama vähemalt 24 tundi.

Lühiajaliselt 30% vähem toitaineid

Hädaolukorra puhul piisab lühiajaliselt elanikele 20-30% väiksemast toitainete tarbimisest, kui tavaolukorras on vajalik organismi funktsioneerimiseks. Seega igale inimesele peab hädaolukorras jätkuma toiduained 1900 kcal/ööpäevas ja kuni 2-aastastele lastele 1000 kcal/ööpäevas. Sealjuures ei ole vaja arvestada sooliste eripäradega, mille järgi on naiste energiavajadus meeste omast veidi madalam.

Järgida võiks selliseid põhimõtteid:

– toit peab olema ohutu ja kvaliteetne tarbimiseks;
– toidukaup peaks olema pakendatud;
– toit peaks olema avatuna tarbitav ühe ööpäeva jooksul;
– toit peaks olema säilitatav temperatuuril 0°…+25° C, ning toode peab lühiajaliselt taluma temperatuuri -30°…+40°C. Toidu eeldatavad säilitustingimused toatemperatuuril on olulised toidu ohutuse tagamiseks ning toidukauba pikaajaliseks säilitamiseks;
– toidu säilivusaeg võiks olla vähemalt 6 kuud;
– eelistatud on kuivtoit koduseks toiduvalmistamiseks. Toidu pakend võiks olla piisavalt tugev, mugav käsitseda, säilitada;
– vali toit, mida su pere sööb.

Täiskasvanute toiduks on soovitatav varuda:

– erinevaid konserve (kala- , lihakonservid, segukonservid, kaunviljakonserv);
– pakisupid/püreepulbrid, helbed, mida on kerge valmistada;
– valmis makaroni-, köögivilja-, teravilja- või kaunviljaroog lihaga, toode tarbitav kuumutatuna või kuumutamata;
– teraviljatoode (kuivikleib, soolase või neutraalse maitsega küpsis);
– süsivesikuterikas toode (magusad küpsised, karamell, konserveeritud puuviljad, kuivatatud puuviljad, halvaa, kondenspiim).
– vajalikus koguses pakendatud nõuetekohast vett.

Väikelaste toiduks on soovitatav varuda:

– rinnapiimaasendaja pulber (jätkupiimapulber), mis katab vähemalt terve, 6 kuu vanuse imiku päevase piimavajaduse (1 liiter ööpäevas)
– teraviljatooted, mida on kerge valmistada;
– püreepulbrid, helbed, mida on kerge valmistada;
– valmis roog väikelastele lihaga, toode tarbitav kuumutatuna või kuumutamata;
– lisanduva teraviljatootena põhiroale neutraalse maitsega küpsis;
– süsivesikuterikas toode (magusad küpsised, kohvikoor, kondenspiim, marmelaad), mis ei sisalda säilitusaineid ja teisi väikelastele sobimatuid lisaaineid;
– vajalikus koguses pakendatud nõuetekohast vett.

Allikad: Külauudised, Maablogi

Foto: thegreenguide.com

Toimetas Mariann Joonas