Tallinna lastehaigla vaimse tervise keskuse psühhiaater Ere Vasli ütles, et laste vaimse tervise probleemid on aastatega kasvama hakanud ning noored ei saa õigeaegselt spetsialisti juurde. Pikad raviootejärjekorrad ja abi mitteõigeaegne kättesaamine on tingitud süsteemi alarahastusest, mis ei võimaldada suuremat personali ega tõhusamaid tugiteenuseid.

“Kõige enam ongi puudu inimesi, kes nende noortega töötaksid, kui me vaatame psühhiaatria või meditsiini küljelt. Kui me vaatame üldiselt, siis on väga suur puudujääk ka igasugustest toetavatest teenustest, nagu ravikodud või muud sellised kohad, kus noored saaksid aasta olla, et taastuda oma probleemist,” lausus Vasli.

Need noored, kes oma vaimsete probleemidega on väga kimpus ega ole saanud õigel ajal abi, on paraku endalt võtnud elu. Möödunud aastal (2020) tõusis see arv rekordilise kümneni (kuni 17-aastaste enesetapud, neist noorim vaid 12-aastane). Kui arvesse võtta kuni 19-aastaseid – just selle eani käivad noored enamasti koolis – oli juhtumeid lausa 15.

Sotsiaalministeerium loob suitsiidiennetuse tegevuskava, millega tahetakse viia laste suitsiidide arv nulli.

“Meil on vaja läbimõeldud raamistikku, mis on meie eesmärgid ja kuidas me tegutseme, et see koostöö oleks võimalikult hea ja tulemuslik,” lausus sotsiaalministeeriumi nõunik Käthlin Mikiver, kes on praegu ministeeriumis ainuke inimene, kes selle tegevuskavaga tegeleb. Ta tõdes, et paraku võtab tegevuskava loomine kaua aega ja enne uut aastat seda täies mahus veel ei ole.

“Me ootame nii-öelda panust erinevatelt valdkondadelt, see vajab läbirääkimisi ja see võtab aega. Aga meie eesmärk on siiski jaanuariks kava saada valmis ja loodame, et see nii ka läheb. See peab olema kõik väga läbimõeldud, tõenduspõhiselt tagatud, me ei saa teha asju uisapäisa,” lausus ta.

Lasteabi telefonilt 116 111 saavad nõu küsida nii noored kui ka täiskasvanud. Lisaks saab lugeda veebist Lasteabi.ee ja peaasi.ee lehtedelt.