Foto: Pixabay / TayebMEZAHDIA

Ministeeriumid esitasid hulga ettepanekuid avaliku teabe seaduse muutmiseks, millest ilmneb laialdane soov piirata avalikkuse ligipääsu teabele ning laiendada võimalusi dokumente huviliste eest sulgeda, vahendab ERR.

Seadus näeb ette, et üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele peaks olema võimalik kõigil inimestel ligi pääseda. Ka õiguskantsler Ülle Madise on öelnud, et avaliku teabe avalikkus peaks olema reegel ja dokumentide asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamine erand.

Dokumentidele ei anta sageli ligipääsu

Riigikontrolör Janar Holm pidas kolmapäeval riigikogu ees ettekande riigikontrolli aastaaruande kohta, kus ta muu hulgas puudutas ka dokumentide salastamise teemat. “Oleme saanud isegi riigikogu liikmetelt pöördumisi, kus soovitakse andmeid lepingute ja dokumentide kohta, millele ei ole riigikogu liikmetele juurdepääsu antud. Arusaamatutel põhjustel,”ütles ta.

Holmi sõnul on ka ajakirjanikud väljendanud nõutust, kuidas täpselt ministeeriumile esitatavat andmepäringut sõnastada, et lõpuks ka küsitud info saada, sest muidu saadetakse midagi muud.

“Nii mõnegi asutuse ja ametniku jaoks näib ilmselt kindlam valik andmeid mitte jagada, sest jagamine tundub neile riskantsem. Info avaldamise hirmul võivad aga olla kriitilistel hetkedel rasked tagajärjed,” tõdes riigikontrolör ja nimetas olukorda, kus paljud dokumendid põhjuseta salastatakse, absurdseks.

Ametkonnad ei ole huvitatud oma tegevuse läbipaistvusest

Oktoobri keskel astus justiitsministeerium sammu justkui olukorra parandamise suunas: nimelt laekus teistele ministeeriumidele ja riigikantseleile kiri, et justiitsministeerium soovib kaardistada võimalikku vajadust muuta avaliku teabe seadust (AvTS) ning ootab selle kohta tagasisidet.

Nüüdseks ongi hulk vastuseid kokku kogutud, kuid neist ilmneb, et ametkonnad ei ole sugugi huvitatud oma tegevuse läbipaistvusest, vastupidi: enamik ministeeriume annavad selgeid soovitusi infokraane seadusesätetega tihedamalt kinni keerata.

Kaitseministeerium näeb ohtu riigi julgeolekule

Näiteks kaitseministeerium soovib, et asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabele võiks praeguse kuni kümne aasta asemel saada juurdepääsupiirangu lisada pikemaks ajaks.

“Seaduse rakendamise käigus on pidevalt ilmnenud, et osa teavet vajab kaitset oluliselt kauem. See on eelkõige teave avaliku võimu organite infosüsteemide ja andmekogude, turvasüsteemide, turvameetmete, asutusesiseste kordade ja protseduuride, vara, struktuuri, isikkoosseisu jms kohta,” teatab kaitseministeeriumi õiguse ja halduse asekantsleri ülesannetes alla kirjutanud Asko Kivinuk.

“Sageli ei ole avalikkuse huvi teabe sisu vastu kaalukam kui selle avalikuks muutumisega kaasnev võimalik kahju teabevaldajate ülesannete täitmisele ja toimepidevusele ning laiemalt riigi julgeolekule,” leiab kaitseministeeriumi esindaja.

Ministeeriumid on hädas saripöördujatega

Siseministeeriumi varade asekantsler Krista Aas leiab, et kui praegu pääseb avaandmetele ja registritele ligi autentimata, siis tulevikus tuleks ligipääs muuta isikustatuks. Nii saaks riik näha, kes milliseid andmeid alla on laadinud.

Lisaks tõi ta ühe murekohana välja vajaduse üle vaadata võimalused nii-öelda saripöördujatele vastamisest keelduda. Kõige suuremaks probleemiks peab ta AK-piirangute piisavust ja piirangute tähtaegu.

Hulk ettepanekuid leidub ka kliimaministeeriumi kantsleri Keit Kasemetsa allkirjastatud vastuses. Näiteks leiab ta, et järelevalve käigus või väärteomenetlustes kogutud teave toimikutes võiks olla teatud juhtudel juurdepääsupiirangutega, sest need toimikud on mahukad ja neid ükshaaval katta on liialt töömahukas.

Kliimaministeeriumi kantsleri sõnul tuleks muuta ka teabenõuetega seonduvat, sest asutused on hädas inimestega, kes selliseid nõudeid iga päev esitavad.

“Siiani seisis seadus peamiselt ainult teabenõudja poolel, aga kuidas oleks võimalik üle igasuguste piiride läinud teabenõudjaid korrale kutsuda. Näiteks kodanik küsib järjepidevalt välja menetluse dokumente, mis ei ole teabenõudjaga seotud. Keelduda tänase seaduse järgi alust ei ole,” on kantsler rahulolematu.

Ta leiab, et ehkki tänapäeval ei pea enamasti teabenõudeid paberil täitma, võib ka elektrooniliste andmete väljaotsimine olla väga aja- ja töömahukas.

“Suuremahulise teabenõude täitmisest võib asutus täna keelduda, kuid võiks alternatiivselt anda võimaluse ka küsida tasu mahuka teabenõude täitmise eest,” pakub ta välja.

Rahandusministeerium sooviks piiarata EL dokumentidele ligipääsu

Rahandusministeeriumi kantsler Merike Saks teatas, et piirangute seadmise õigust vajaksid Euroopa Komisjoni ja Nõukogu töögruppide dokumendid. Samuti tahaks ministeerium, et kaalutaks piirangute laiendamist halduskohtumenetlusele.

Välisministeeriumi juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler Erki Kodar tuletab tagasisidekirjas esmalt meelde, et Eesti on end rahvusvahelisel areenil positsioneerinud avatud valitsemist edendava riigina ning põhjust selleks on andnud põhiseadus, mis sätestab teabega tutvumise võimaluse põhiõigusena, võimaldades muidugi ka erandeid.

Siiski tahaks ka välisministeerium suuremat õigust infot salastada. Näiteks teeb Kodar ettepaneku, et seadus ei peaks piiranguvõimalust ette nägema üksnes tsiviilohumenetluste puhul, vaid AK-templi võiks saada panna ka vaidluste lahendamiste menetluses riigi seisukohtadele ja neid ettevalmistavale teabele, kuni kohtulahend on jõustunud.

Riigisekretär: põhjendamatuid juurdepääsupiiranguid ei tohiks olla

Ülejäänud tagasisidele, kus vastajad soovivad avalikkusele kättesaadava info hulka koomale tõmmata, vastandub riigisekretär Taimar Peterkop, kes on ka varem juhtinud tähelepanu sellele, et avaliku teabe seaduse igapäevane rakendamine on kaugenenud seaduse eesmärgist, mille kohaselt peab igaühele tagama juurdepääsuvõimaluse üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele.

“Juurdepääsupiirangu aluste puhul peame oluliseks korrastada regulatsiooni selliselt, et aluste sõnastused ei võimaldaks vääriti tõlgendusi, mis on praktikas kaasa toonud põhjendamatute juurdepääsupiirangute seadmise teabele, mis peaks olema avalik. Lisaks on oluline 20-aastase praktika järel hinnata, kas olemasolevad juurdepääspiirangu alused vajavad muutmist ja täiendamist, mis aitaks vältida valede juurdepääsupiirangute kasutamist,” sõnas ta.

Lisaks toetab riigikantselei protsesside lihtsustamist, luues nutikaid lahendusi ja tegevusi automatiseerides.

Allikas: ERR

Toimetas Sander Soomaa