Täna, 10. oktoobril, said alguse kohalike omavalitsuste eelvalimised, mis päädivad valimistega 20. oktoobril. Kui osa inimesi küsib endalt ja teistelt “Keda valida?”, siis väga paljud seisavad valiku ees – kas üldse valida? Telegram püüab anda põgusa ülevaate, mida KOV valimised üldse tähendavad, mis nende tulemusel muutub ning kas valima peaks jaoskonnas või elektrooniliselt.

Seekordsed KOV valimised erinevad eelmistest erakonnaväliste kandidaatide, vabakondade ja valimisliitude rohkuse tõttu. Ei ole ilmselt väga vale väita, et inimesed, kes ei ole varem poliitikas olnud või on seda teinud nelja võimuerakonna väliselt, mõtlevad natuke enam kogukonna ja indiviidi heaolule, kui seda teevad oma soojast kohast kümne küünega kinni hoidvad parteipoliitikud.

Et leida oma piirkonna loodetavasti erakondadest sõltumatud kandidaadid, uuri kindlasti kandideerijate täielikku nimekirja Vabariigi Valimiskomisjoni veebilehelt, ülevaatliku info pani kokku ka Delfi.

Isegi, kui mõne valimisliidu nägemused helgemast tulevikust võivad tunduda utoopilised, on kõige tähtsam olemas – neil on süda õiges kohas ja nad soovivad asju muuta (nad ajavad suures osas taga ÕIGLUST, mitte ÕIGUST, nagu üksteist poriste faktide abil mustavad kandidaadid). Fakt on see, et ainuvõim ei ole kunagi hea ja on alati parem, kui võim jaguneb mitme erakonna/üksikandidaadi/vabakonna/valimisliidu vahel – ainuvõim korrumpeerub peaaegu alati, nagu ütlesid targad mehed lääneliku demokraatia alguspäevil Ameerika Ühendriikides.

Paljud inimesed aga kardavad valimisliitude või üksikkandidaatide poolt hääletada, sest suured erakonnad korrutavad valimiste eel alati, et kui hääl anda kellelegi teisele kui neile, läheb see lihtsalt kaduma ning võimule saab jälle “ühine vaenlane”. Ka valimiseelsed küsitlused, mis monitoorivad vaid toetust parlamendierakondadele, aitavad kaasa hirmule, et valimisliit või vabakond valimiskünnist ei ületa ning see hirm sunnib ilmselt paljusid suurerakondade poolt hääletama. Olukord saab muutuma hakata ainult siis, kui me kõik lihtsalt… lõpetame kartmise ja valime neid, kes soovivad PÄRISELT paremat Eestit luua.

Kumb on ausam – kas elektrooniline või paberil hääletamine?

Valimistega seoses kerkib alati pinnale ka mõiste “valimispettus”. Kuidas siis on lihtsam petta, kas traditsiooniliselt paberile kantud hääli lugedes või elektroonilisel teel? Ja kas pettus üldse eksisteerib? Läbi ajaloo ja teiste riikide näiteid vaadates võib öelda, et eksisteerib küll. Näiteks USA-s tõestati mitu valimispettust veel viimaste presidendivalimiste aegu, iseasi, kas selle teadmisega midagi ka ette võeti (vihje: ei võetud). Ka Eestis on räägitud e-valimispettusest viimaste riigikoguvalimistega seoses, kuid tõendeid selle kohta ei ole vähemalt meieni jõudnud.

Uurisime internetivabaduse, -turvalisuse ja -privaatsuse küsimustega tegeleva MTÜ Eesti Interneti Kogukonna esindaja Elver Loho käest, kas tema arvates on turvalisem hääletada elektrooniliselt või valimiskomisjonis. “Mulle teadaoleva info järgi hindan ma e-hääletamist turvalisemaks kui paberhääletust. Paberhääletuse ründamiseks on palju lihtsamaid meetmeid,” ütles Loho. Valimisjaoskonnas antud hääle jõudmist õigesse kohta indiviid paraku kontrollida ei saa.

Septembri keskel anti teada, et KOV valimistel saab iga elektrooniliselt hääletanud inimene võimaluse nutitelefoniga (ainult Android) kontrollida oma hääle korrektset jõudmist valimiste kesksüsteemi (link, lisainfo).

Loho arvates on kontrolli näol tegu hea algatusega. Küsimusele, kas on võimalik, et mingeid hääli ikkagi kuskile juurde pannakse, mida keegi ei kontrolli, vastas ta: “Häälte lisamine on teistsugune “auk”, mille eest kaitseks on teistsugused meetmed. Kuid sisuliselt on see endiselt võimalik ründekoht, kui kellelgi on ID-kaartide võtmed olemas.”

Seega on ilmselt iga süsteemi võimalik petta, kuid mida aktiivsemad me ise oleme, seda vähem saab selliseid asju juhtuda. Hoiame oma arvutid korras, hoiame dokumentidel silma peal ja läheme näiteks valimiste vaatlejaks. Vaatlejatunnistuse saamiseks tuleb hiljemalt valimispäeval esitada kirjalik taotlus, milles märgitakse taotleja nimi ja see, keda ta esindab. Vaatleja õigused ja kohustused on määratud Vabariigi Valimiskomisjoni 10. mai 2013 määrusega nr 10 “Vaatleja staatus kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel“. Kuigi vaatleja õigused on piiratud, saab ta oma tähelepanekutest teada anda Vabariigi Valimiskomisjonile kirjalikult või e-kirjana aadressil info@vvk.ee.

Eelvalimiste, valimiste ja elektrooniliselt hääletamise kohta leiad infot VVK lehelt.

Mariann Joonas

Pilt: VVK + Telegram