Juba mitu päeva on kõneainet tekitanud TNS Emori uuring, mille kohaselt toetab kanepituru riiklikku reguleerimist sarnaselt tubaka- alkoholi- ja ravimituruga 67% eestlastest. Küsisime uuringu tellinud MTÜ Ravikanep esindajalt Mart Kalvetilt, milliseid tulemusi ootas tema ja mis saab edasi.

Kas Emori küsitluse tulemused vastasid su ootustele?

Ei vastanud. Ootasin, et poolehoid kanepituru seaduslikule reguleerimisele on oluliselt väiksem kui toetus ravikanepi laialdasemale kasutuselevõtule. Teadlikkust kannabinoidravist arvasin küll umbes selliseks, nagu uuring näitas — üle poole küsitletuist teadsid vähemalt, et kanepi toimeainetel on raviomadusi (vaata tulemusi lähemalt siit – toim.).

Räägi, mis saab edasi. On teil plaanis Emori uuringu abil poliitikuid kanepituru riikliku reguleerimise vajalikkuses veenda või on plaanis välja töötada ka konkreetsemaid (näidis)lahendusi?

MTÜ Ravikanep kindlasti üritab mõlemat teha ja need eesmärgid täiendavad teineteist. Proovime olemasolevate mudelite ja loodetavasti ka mõnede ekspertide toel leida Eestile sobivaid konservatiivseid, rangete piirangutega tururegulatsiooni meetmeid, mida saaks vastavates aruteludes välja pakkuda. Isiklikult pooldan näiteks koguselisi müügipiiranguid, avalikus ruumis reklaamimise ja tänaval tarvitamise keeldu ning dokumendikontrolli müügikohtades, aga need on ka kõige ilmsemad.

Niipea kui turgu hakatakse seaduslikult reguleerima, avaneb riiklikele struktuuridele suur hulk mitmesuguseid võimalusi seda teha. Kindlasti aitavad kanepituru mõistuspärasele ohjamisele kõvasti kaasa kahe juba riiklikult kontrollitava uimastituru, st tubaka- ja alkoholituru kujundamisel saadud kogemused. Tänu kunagistele vigadele on praegu üsna selge, mis sõltuvusainete tarbimisega seonduvate ohtude piiramisel töötab ja mis mitte. Igasuguse uimasti pakendist peab kõige suurema ja arusaadavama osa täitma elementaarne tervise- ja ohutusteave alates täpsest koosseisust ja lõpetades hädaabinumbriga, kuhu tarvitaja saab karistust kartmata helistada, kui juhtub õnnetus.

Lisaks usun, et hästi reguleeritud kanepiturg peaks kindlasti hõlmama ka raviotstarbelise kanepi ja kanepisaaduste kasvatamise, tootmise, väljakirjutamise ja müügi senisest toimivamaid reegleid. Nii nagu patsient ei peaks hankima ravimit mustalt turult, ei peaks ta seda hankima ka rekreatiivkanepi müügikohast, vaid saama ikka arsti retseptiga apteegist nagu kõiki muid ravimeid.

Kas ja kui tõenäoline on sinu arvates see, et kanepituru reguleerimine või kanepi omamise dekriminaliseerimine ja kanepi legaliseerimine Eestis saab alguse hoopis Euroopa Liidu soovitustest?

Ma ei oska seda tõenäosust hinnata. Mitmel pool mujal Euroopas on kanepipoliitika inimlikustamise teed mindud Brüsseliga pikemalt konsulteerimata. Euroopa Liidu riigid koostavad praegu 2016. aasta ÜRO peaassamblee erakorralise uimastiteemalise istungjärgu ajaks ühist seisukohavõttu. Kuuldavasti on selle ümber juba rohkem vaidluseid kui kunagi varem uimastipoliitilistes küsimustes, aga kujunegu EL-i seisukoht, milliseks tahes, Eestit see kindlasti esialgu millekski otseselt ei kohusta.

Need, kes soovivad Eesti tardunud uimastipoliitikat sulale aidata, ei saa jääda lootma sellele, et mandritriivi aeglusega tegutsevad rahvusvahelised organisatsioonid siin midagi muudavad; vaja on tugevat rohujuuretasandi rahvaliikumist. Seda ei teki aga enne, kui kodanikud ja patsiendid saavad olla kindlad, et neid ei ohusta repressioonid, kui nad kanepit omavad ja eraviisiliselt tarvitavad (mis on praegu Eestis dekriminaliseeritud tegevused), väikestes kogustes enda tarbeks kasvatavad (mis kurjategijate tulubaasi õõnestamisest hoolimata on jätkuvalt kriminaalkorras karistatav) või kehtiva kanepipoliitika vastu avalikult meelt avaldavad. Täna paljudel sellist kindlust kahjuks veel ei ole.

Toimetaja märkus. MTÜ Ravikanep välja saadetud pressiteadet Emori uuringu kohta ei ole peale alternatiivkanalite (Nihilist.FM, Telegram, Alkeemia jne) kajastanud keegi peale ERR-i uudisteportaali, mis jätkas “Pealtnägija” saadetest tuntud stiili, esitledes kanepiga seonduvat riigi ametlikule uimastipoliitikale sobivama nurga alt. Kuuldavasti ei jõudnud e-postiga laiali saadetud pressiteade ühelegi teisele väljaandele kohale, kuid ilmselt on tegu lihtsalt huvitava kokkusattumusega.

Toimetas Mariann Joonas

Vaata ka Emori uuringut või selle kokkuvõtet Nihilist.FM-is.

Fotod: Piret Räni, erakogu

NB! Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.