Foto: Kanal 2 + Canva.com

Narva haigla nõukogu vabastas neljapäeval haiglajuhi ametist Ago Kõrgvee ning kinnitas tema asemele Üllar Lanno – mehe, kes juhtis aastatel 2020-2021 terviseametit, kus aitas mh jõustada invasiivseid ja mitteteaduslikke koroonameetmeid ning väitis, et “gripp tõenäoliselt läks inimestel meelest ära“.

Narva haigla nõukogu plaanib Lanno kõrvale palgata ka teise juhatuse liikme, et vähendada personaliga seotud riske haigla juhtimisel. Haigla loob ka seadusest tuleneva auditikomitee, vahendab ERR.

“Tänan Ago Kõrgveed panuse eest Narva haigla juhtimisel,” lausus SA Narva Haigla nõukogu esimees Aleksei Jevgrafov ja lisas: “Ago Kõrgvee on kõrgelt hinnatud arst ja kolme aasta jooksul tegi ta ära suure töö, parandades arstiabi kättesaadavust ning selle kvaliteeti Narvas. Paraku ilmnesid tema töös probleemid, mis olid seotud võimu kuritarvitamise ja finantsdistsipliini rikkumisega.”

Kõrgvee peab oma tagandamist poliitiliseks otsuseks ning on finantsdistsipliini rikkumisi eitanud. Kõrgvee toetuseks oli Narva Raekoja platsil neljapäeval ka meeleavaldus. Narva haigla töötajad saatsid terviseminister Riina Sikkutile avaliku kirja, milles palusid tema sekkumist Narva haigla töörahu ja stabiilsuse säilitamisel. “Soovime dr Ago Kõrgvee jätkamist SA Narva Haigla juhina,” kirjutasid töötajad.

Üllar Lanno: maskid, koroonapassid ja teised minevikufopaad

Teatavasti oli just Üllar Lanno see, kes terviseameti juhina mh survestas inimesi kandma maske ja “müksas” vaktsineerima, et inimesed “tänu” koroonapassile saaksid ikka kohvikus ja kinos edasi käia. On märkimisväärne, et haigla patsientide heaolu eest pannakse vastutama inimene, kes surus inimestele näkku maske, mille teaduslik kasutegur viiruse leviku peatamisel on korduvalt ümber lükatud ning lasi keset suvekuumust sündmuste korraldajatel inimesi massiliselt kiirtestida (ebausaldusväärsete testidega). Lisaks sellele ei jätkunud tal empaatiat ligi 40% eestlaste suhtes, kes ei pooldanud koroona vastu vaktsineerimist ning kellest suur osa asus just Ida-Virumaal ja on tema potentsiaalsed hoolealused Narva haiglas.

Lanno lahkus terviseameti peadirektori ametist 2021. aasta septembris, kui oli sattunud avalikkuse tugeva surve alla pärast sama aasta suvist vahejuhtumit terviseameti külmlaos, kus temperatuuritõusu tõttu hävis suur hulk vaktsiine ja ravimeid. Lanno jõudis terviseametit juhtida veidi vähem kui aasta.

Lanno kompetentsi juhina paneb küsimärgi alla ka Õhtuleht artiklis “Plekid Üllar Lanno revääril: kadunud narkootikumid ja poliitreklaam patsientidele”, tuletades lugejatele meelde, et omad probleemid on teda varasemalt saatnud nii kohtuekspertiisi kui ka tervisekeskuse juhina. “Kuigi Lanno on arstiharidusega, kerkis ta Eestis ajakirjanduse huviorbiiti sootuks automüüjana: sajandivahetuse ringis tegutses ta turundusjuhina Eestis Toyotade müügiga ning tema nime leiab kümnetest toonastest artiklitest. Paralleelset aitas ta vedada ka Eesti jalgrattaspordi tippsündmusi. See oli tema karjääris skandaalidevaba ajastu. Põnevamaks läks, kui Lanno asus erialase(ma)le tööle ehk rajas Meremeeste haigla kõrvale Merimetsa tervisekeskuse,” märgib leht.

Vaata klippi Kanal 2 “Reporterist” kus Lanno vastab küsimusele “Mis juhtus gripiviirusega”, et see “tõenäoliselt läks inimestel meelest ära”:

Originaalvideo pärineb Kanal 2-st. Eritänud inimesele, kes selle filmis ja kokku lõikas!

USA teadlased David Robertson ja Peter Doshi kirjutasid 2021. aasta detsembrikuus teadusajakirjas BMJ (end. British Medical Journal), et pandeemiad ei lõppe nakatumiste arvu langusega, vaid siis, kui neil pole rahva, meedia ja poliitilise eliidi silmis enam uudisväärtust.

Kui su mälu vajab värskendamist, mis koroonaplaandeemia ajal toimus, siis külasta koroonakroonika.ee lehekülge.

Allikad: ERR, Postimees, Õhtuleht, lingid artikli sees

Toimetas Mariann Joonas