“Pean väga oluliseks, et ühiskonnas ei leviks valeinfo ja valehirm. Jutt sellest, et politsei- ja piirivalveamet ning terviseamet saavad mitmeid uusi õigusi, ei vasta tõele. Need õigused on korrakaitseseaduse alusel kogu aeg olnud nii terviseametil kui politseil. Eelnõu võimaldab PPA-l aidata terviseametit nii vähe kui võimalik ja niipalju kui vaja,” rääkis Siret Kotka.

Kotka kinnitusel võttis EKRE fraktsioon kõik oma muudatusettepanekud tagasi. EKRE-sse kuuluv sotsiaalkomisjoni liige Kert Kingo ütles ERR-ile, et kuna erakond jõudis koalitsiooniga kompromissile, siis kaotasid muudatusettepanekud tähtsuse. “See sõnastati täpselt sellisel kujul, mis oli meie jaoks sobiv,” lausu Kingo.

Siinkohal tuleks meelde tuletada, et EKRE ei teinud piuksugi, kui eelmisel kevadel võeti eriolukorra viimase tööpäeva õhtul vastu 165 SE, mis andis suuremad õigused terviseametile. Ka praeguse NETS-i väljatöötamise alguses, kui EKRE veel valitsuses oli, ei öeldud selle kohta vähemalt avalikult ühtegi sõna. EKRE hakkas häält tegema alles siis, kui meeleavaldused juba käisid ja nende liige Kalle Grünthal juba nädalaid oli riigikogu kõnepuldis sel teemal sõna võtnud.

Kingo sõnul jäi Günthali esialgsest NETS-i 39 muudatusettepanekust alles viis. Suurim mure seoses eelnõuga oli nii meeleavaldajate kui ka Kalle Grünthali arvates see, et terviseamet saaks õiguse kaasata oma tegemistesse vajadusel politsei. Seda osa on aga eelnõus nüüd pisut muudetud.

Kotka rõhutas, et korrakaitseorganit saab kaasata üksnes epideemiaga seotud häda- või eriolukorras ning selle kaasamise peab otsustama valitsus. “Rahva ja riigi vahel peab olema usalduslik suhe ning sellest oleme seadusloomes ka lähtunud. Meie eesmärk on jätkuvalt see, et iga Eesti kodanik end turvaliselt tunneks,” lausus Kotka.

Meeleavaldused Toompeal on aga viimasel ajal laiahaardelisemaks muutunud – kes seisab endiselt NETS-i vastu, kes aga protestib hoopis meeleavalduste teisel nädalal toimunud politsei liigsete jõumeetmete vastu. Nüüd aga on selge, et tähelepanu koondub taas NETS-ile ja kuupäevale 4. mai.

Lõppkokkuvõttes ei ole suurt vahet, kas 347 SE raames saaks terviseamet õiguse politseid kaasata tavaolukorras või häda- ja eriolukorras – igal juhul tekib oht inimõiguste ja kodu puutumatuse rikkumiseks. Samuti tekitab palju küsimusi NETS-i muudatus 358 SE eelnõus, mis annaks politseile ligipääsu iga inimese terviseandmetele.

Kui Kotka sõnul ei ole eestlastel midagi karta ja ka siseminister Kristian Jaani on öelnud, et politsei ei hakka lisavõimu saama, siis miks on neid punkte eelnõus üldse vaja? Kõnekas on siinjuures ka fakt, et oma ettepanekud NETS eelnõu muutmiseks on esitanud nii õiguskantsler Ülle Madise kui ka endine õiguskantsler ja vandeadvokaat Allar Jõks ning see, et endine justiitsminister Rein Lang leiab, et NETS eelnõu oleks võinud üldse kirjutamata jääda.

NETS-i eelnõu üle käisid Kanal2 saates “Õhtu!” arutlemas meeleavaldajate esindaja Elvis Brauer ja terviseameti juht Üllar Lanno – saatest saab üsna hea ettekujutluse, mille eest meeleavaldajad seisavad. 

Vaata ka hiljutist Vanglaplaneedi intervjuud Kalle Grünthaliga: