Postimees kirjutab, et aprillist rakenduvate uute nõuetega muutub osa tervisehädadega noortest edaspidi ajateenistuskõlbulikeks. Pole ka välistatud, et mõnel praegusel kaadrikaitseväelasel tuleb ametikohta vahetada või lahkuda.

Ministeerium ei tee saladust, et praegu kooskõlastamisel olevat vabariigi valitsuse määrust ajendavad muutunud olud: kui seniste, 2005. aastast pärinevate reeglitega jätkata, ei õnnestu kutsealuste arvu vähenemist ja nende kehva tervist arvestades enam tagada piisavat reservväge.

Muresid on ka kaadrikaitseväelastega, sest tervisenõuded ei paku otsesõnu võimalust missioonidel viga saanud sõdurite teenistuses hoidmiseks. Nüüd on eriarstidest koosnev komisjon haiguste nimistu üle vaadanud.

Haige ei pruugi olla kõlbmatu

Kui pole ette näha, et noore tervis ajateenistuses halveneks, võiks kutsealuse ka teatud tervisehädade olemasolul ikkagi teenistusse saata. Seda põhjendusel, et kaitsevägi on lubanud tulevikus kohandada koormusi noorte füüsisele sobivamaks.

Enamiku piirangute aluseks olnud diagnooside puhul tunnistatakse inimene ajateenistuseks kõlblikuks. Eelkõige kuuluvad sinna pikk rida haiguste järelnähtusid, peavaluhood, aga ka lapsepõlves põetud epilepsia.

Mitmete haiguste puhul on vähendatud arstide subjektiivset otsustamist ja tehtud kohustuslikuks põhjalikud ekspertiisid, mille riik kinni maksab. Seda näiteks vaegkuulmise, aga ka ajateenistuspõlgurite “lemmikhäda” – liigeseprobleemide – ulatuse väljaselgitamiseks.

On ka vastupidiseid näiteid. Ajateenistusse sobimatuks kuulutatakse sügava kaugelenägevuse, vaateväljadefektide, ägeda reuma ja skisofreenia all kannatajad. Kui noor mööndustega siiski ajateenistusse saadetakse, võib arstlik komisjon anda väeosale soovitusi tema ravimiseks, määrata piiranguid koormusele, vabastada identifitseerimiskoodi plaadist, maskeerimismäärde kasutamisest või isegi püksirihmast.

Haigused tehakse kindlaks

“Sellist kõrvalehiilimise võimalust enam pole, et tuttav arst kirjutab tõendi ja pääsed ajateenistuset ära,” võttis muudatused kokku kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna juhataja asetäitja Tõnis Sõnum. Reeglite leevendamine pole aga absoluutne. “Teatud valdkondades me saame teha järeleandmisi, aga teistes, nagu lihas- ja luukonnahaigused, ei saa. Me peame tagama kutsealuse tervise säilimise.”

Täispikk artikkel: Postimees

Toimetas Mariann Joonas