Eesti õpetajate palgatõus on olnud aastatel 2000–2011 üks OECD riikide kiiremaid, osutab vastilmunud, 2011. aastale keskenduv OECD haridusülevaade “Education at Glance 2013“, vahendab BNS.

Õpetajate palgad olid 2011. aastal 62 protsenti kõrgemad kui 2000. aastal, kuid jäid alla teiste kõrgharidusega töötajate keskmisele sissetulekule, mistõttu jääb õpetajate edasine palgatõus riigi eesmärgiks ka järgnevatel aastatel, teatas haridus- ja teadusministeerium.

Ülevaates tuuakse välja, et Eesti põhikoolide klassitäituvus on vaadeldavate riikide seas üks madalamatest. Põhikooli vanemas astmes ehk 7.-9. klassis on Eesti koolide klassitäituvus OECD riikide kõige madalam. OECD hinnangul on väikesed klassid õpetajaameti populaarsuse peamine põhjus Eestis.

Eesti 15-29-aastasete töötavate noorte osakaal kasvas 2011. aastal 2010. aastaga võrreldes viis protsendipunkti ehk 32-lt 37-ni. Samal ajal püsis Euroopa Liidu 21 riigi keskmine muutumatuna 36,5 protsendi juures.

OECD hinnangul saab Eesti kõrgharidusega noorte paremat toimetulekut kriisi ajal selgitada Eesti internetistumise ja kõrge tehnoloogilise arenguga. Eestis osaleb OECD keskmisega võrreldes rohkem inimesi mitteformaalses hariduses: 25-34-aastaseid on nende hulgas kaks korda enam kui 55-64-aastaseid ehk noored oskavad täiendkoolituse võimalusi paremini ära kasutada.

Ülevaates toodi välja ka, et Eestis moodustab matemaatikale ja loodusainetele pühendatud aeg põhikooli vanemas astmes 38 protsenti kohustusliku õppe mahust ja see on tublisti üle OECD keskmise, mis on 25 protsenti.

Iga-aastaselt avaldatav “Education at Glance“ on üks peamisi ja suurimaid võrdleva haridusstatistika kogumikke, mille eesmärk on muuhulgas anda riikidele võrdlusvõimalus, millised on olnud nende hariduspoliitikate mõjud kõrvutades teiste riikidega. Ülevaade analüüsib 34 OECD liikmesriigi ja lisaks Argentiina, Brasiilia, Hiina, India, Indoneesia, Venemaa, Saudi-Araabia ja Lõuna-Aafrika vabariigi haridussüsteeme.

Allikas: BNS

Foto: ehow.com

Toimetas Maarja Aljas