Foto: Canva (oiguskantsler.ee)

Mäletatavasti tehti märtsis 2022 õiguskantsler Ülle Madisele avaldus alustamaks uurimist Eestis toime pandud inimsusevastaste kuritegude suhtes seoses koroonapettusega, mille tagajärjel on lisaks majanduslikule ja vaimsele kahjule Maarjamaal viimasel kahel aastal (nii 2021 kui ka 2022) surnud ca 3000 inimest üle keskmise (kokku 6000). Kahjuks ei saanud õiguskantslerile avalduse koostanud Revo Jaansoo poole aasta jooksul Ülle Madiselt mitte mingit vastukaja. Seega koostas Telegram ise õiguskantslerile selgitustaotluse ja vastusest selgub, et õiguskantslerile ei ole antud väärteo- ja kriminaalmenetluse läbiviimise pädevust. Lühidalt öeldes on seadused tehtud ringkaitse ja käsi-peseb-kätt-stiilis, mis ei anna õiguskantslerile mitte mingit võimu ning koroonaterroristid saavad seega vabalt edasi tegutseda.

Telegram küsis:

Palun Teilt infot selle kohta, kas õiguskantsleri institutsioonil on plaanis algatada menetlus koroonameetmete jõustamiseks läbi viidud inimõigusi rikkuvate kuri- (ja väär-)tegude uurimiseks? Kui mitte, siis palun Teil välja tuua:

1. Miks Te seda ei tee, võttes arvesse Revo Jaansoo pöördumises esile toodud asjaolusid ja tõendeid?
2. Milline institutsioon või organisatsioon peaks sellise menetluse läbi viima juhul, kui riigis on toime pandud inimsusevastaseid kuritegusid?

Meile vastas õigusteenistuse juhataja, õiguskantsleri nõunik Kristel Lekko õiguskantsleri volitusel. Avaldame vastuse muutmata kujul.

Härra Hando Tõnumaa

Küsisite, kas õiguskantsleril on plaanis algatada menetlus koroonameetmete jõustamiseks läbi viidud inimõigusi rikkuvate kuri- (ja väär)tegude uurimiseks ja kui mitte, siis miks.

Väärtegude kohtuvälise menetluse ja kohtumenetluse kord ning väärteo eest kohaldatud karistuse täitmisele pööramise kord on sätestatud väärteomenetluse seadustikus, kuritegude kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse kord ning kriminaalasjas tehtud lahendi täitmisele pööramise kord kriminaalmenetluse seadustikus.

Väärteo tunnuste ilmnemisel on kohtuväline menetleja kohustatud alustama ja läbi viima väärteomenetluse, kui tegu ei ole vähetähtis või puuduvad väärteomenetlust välistavad asjaolud (vt VTMS § 31). Kohtuväline menetleja on täidesaatva riigivõimu volitustega asutus (nt Politsei- ja  Piirivalveamet) või valla- ja linnavalitsus (VTMS § 9).

Kuriteo asjaolude ilmnemisel on uurimisasutus (nt Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet jt) ja prokuratuur kohustatud toimetama kriminaalmenetlust, kui puuduvad kriminaalmenetlust välistavad asjaolud või kui puudub alus kriminaalmenetlus lõpetada (vt KrMS § 6, uurimisasutuse kohta vt § 31, uurimisalluvuse kohta vt § 212).

Seega on seaduses nimetatud, millised ametiasutused viivad läbi väärteo- või kriminaalmenetlust.

Kui isiku arvates on toime pandud väär- või kuritegu, tuleb pöörduda pädeva ametiasutuse poole (väärteomenetluse alustamise ja väärteoteate esitamise kohta vt VTMS § 58 jj, kriminaalmenetluse alustamise ja kuriteoteate esitamise kohta vt KrMS § 193 jj). Väärteo- ja kriminaalmenetluse alustamata jätmist on võimalik vaidlustada lõppastmes kohtus.

Õiguskantslerile ei ole antud väärteo- ja kriminaalmenetluse läbiviimise pädevust. Sestap ei saa õiguskantsler algatada süüteo tunnuste ilmnemisel väärteo- ega kriminaalmenetlust.

Õiguskantsler saab tegutseda üksnes oma ametiülesannete raames. Õiguskantsleri ülesanded on sätestatud põhiseaduses (vt § 139 jj) ja õiguskantsleri seaduses. Õiguskantsleri tegevuse kohta seoses koroonaviiruse pandeemiaga saate lugeda aastaülevaatest (vt 1 Väärteo ja kuriteo kohta vt

www.oiguskantsler.ee/ylevaade2020/oigusriik-eriolukorras,  

www.oiguskantsler.ee/ylevaade2021/oigusriik#p1,   

www.oiguskantsler.ee/ylevaade2022/pandeemia).

Loodetavasti on selgitustest abi.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristel Lekko

Õiguskantsleri büroo vastus PDF-i kujul:

Hando Tõnumaa_vastus