Foto: Prostock-studio / Adobe Stock + oiguskantsler.ee + Canva

President Kersti Kaljulaid kuulutas eile välja biomeetrilise isikuandmete andmekogu ehk ABIS-e asutamist lubava seaduse, sest kokkuvõttes ei olnud selles tema hinnangul hoolimata probleemidest vastuolu põhiseadusega. Õiguskantsler Ülle Madise nõustub presidendiga, et ABIS-es on mitu tõsist probleemi, vahendab ERR. Politico aga avaldas just enne jaanipäeva artikli probleemidest seoses näotuvastusega, kus Euroopa Liidu andmekaitsespetsialistide sõnul tuleks vältida andmekogusid, mis salvestavad lisaks nägudele ka kõnnakut, sõrmejälgi, DNA-d, häält, klahvivajutusi ja muid biomeetrilisi andmeid.

 

Ülle Madise Facebookis: meie andmeid kogutakse palju laiemalt kui endale teadvustame

30. juunil kirjutas õiguskantsler oma Facebooki lehel:

Meie andmeid, sh sõrmejälgi, näokujutisi, rahakasutust, suhtlusringkonda, liikumistrajektoori jpm kogutakse ja talletatakse palju laiemalt kui endale teadvustame. Seda teevad nii eraettevõtjad kui riik.

Võimalusi enda kaitseks on vähe, kõik on ilmselt isegi kogenud, kas näiteks küpsistega nõustumata on võimalik veebis tegutseda või mitte. Arvutusvõimsuse ja andmete koondumine ühtedesse kätesse on äärmiselt tõsine probleem.

Olen nõus nende ajaloolastega ja filosoofidega, kes hoiatavad, et kõik, mis on olnud, võib jälle tulla; ja et inimeste eraelu ja vaba inimesena elamise võimaluste hoidmise huvides tuleb andmekogudes lausa kunstlikult säilitada ebaefektiivsus.

Inimest ei tohi võtta kui peo peale, jätmata võimalust tagasi tõmbuda, mitte olla jälgitud. Väide, et korralikul inimesel pole midagi karta, ei peaks uinutama. Ei me ette tea, kes selle korralikkuse defineerib, ega sedagi, kes ja kas siiski kurja teha suudab.

Ettevaatus on mõistlik. Samas tuleb uusi andmete kasutamise võimalusi targalt inimeste endi huvides ka kasutada, ei taha vast keegi, et kodakondsus, pass või juhiluba antakse inimesele, kes esitleb end kellegi teisena või et ränk kuritegu avastamata jääbki.

Kas ABISe loomisega astutakse õiguskantsleri hinnangul Põhiseaduse piiridest üle, saab öelda, kui vajalik info on koos ja läbi mõeldud. Praeguseks on selge, et halbu kavatsusi pole ametnikel olnud, kordunud on tavaks saanud vead ja kooskõlastusringide kontrollivõrk ei püüdnud vigu kinni ega teinud õigel ajal avalikuks. Sise- ja justiitsministri avaldus lubab loota, et vastutavad ministeeriumid võtavad inimeste andmete kogumise, hoidmise ja kasutamise probleemid ka ise tõsiselt käsile.

Euroopa Kohtu kohtunik ei ole seadusega rahul

Euroopa Liidu andmekaitsjad: biomeetriliste andmete salvestamine tuleks keelata

Möödunud nädala alguses kutsusid Euroopa Liidu eraelu puutumatuse jälgijad üles keelama igasugust tehnoloogiat, millega tehisintellekt saaks tuvastada avalikes kohtades inimesi, kirjutab Politico.

Nendeks olid Euroopa andmekaitseinspektor (European Data Protection Supervisor), kes vastutab selle eest, et ELi institutsioonid ise järgiksid ELi andmekaitse-eeskirju, ja Euroopa Andmekaitsenõukogu (European Data Protection Board), siseriiklike eraelu puutumatust reguleerivate asutuste võrgustik.

“Biomeetrilise kaugtuvastuse kasutuselevõtt üldkasutatavates ruumides tähendab anonüümsuse lõppemist nendes kohtades,” ütlesid EDPB esimees Andrea Jelinek ja Euroopa andmekaitseinspektor Wojciech Wiewiórowski oma ühisavalduses. “Sellised rakendused, nagu näotuvastus, rikuvad põhiõigusi ja vabadusi sel määral, et need võivad seada kahtluse alla nende õiguste ja vabaduste olemuse.”

Avaldus on vastuseks Euroopa Komisjoni komisjoni tehisintellekti eelnõule, mis seab õiguskaitseorganitele avalikus kohas näotuvastuse kasutamisele piirangud, kuid ei keela seda otseselt.

“Näotuvastuse üldine keelamine üldkasutatavates piirkondades on vajalik lähtepunkt, kui tahame säilitada oma vabadusi ja luua tehisintellekti jaoks inimkeskne õigusraamistik,” öeldi avalduses.

Avaldus ei ole komisjonile siduv, kuid reguleerijad vastutavad ELi rangete andmekaitse-eeskirjade (nn GDPR) jõustamise eest ja nende seisukohad on mõjukad.

Regulaatorite sõnul ei tohiks lisaks nägudele logida ka kõnnakut, sõrmejälgi, DNA-d, häält, klahvivajutusi ja muid biomeetrilisi andmeid. Nad kutsusid üles keelustama tehisintellektisüsteeme, mis kasutavad biomeetrilisi andmeid rahvuse, soo, poliitilise või seksuaalse sättumuse tuvastamiseks. Reguleerijad kutsusid üles keelama ka tehisintellektitehnoloogiad, mis väidetavalt suudavad tuvastada emotsioone ja igasugust sotsiaalset hindamist, mis on praeguse seaduseelnõu kohaselt riigiasutustele, kuid mitte eraettevõtetele keelatud.

Allikad: ERR, Politico, Ülle Madise Facebook, lingid artikli sees

Foto: Prostock-studio / Adobe Stock + oiguskantsler.ee + Canva

Toimetas Mariann Joonas